Tänavu veebruaris allkirjastati Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) programmi „Riskilapsed ja noored” leping. Programmijuht Gerttu Aaviku sõnul on see Eesti jaoks erakordne, riiklikult heaks kiidetud välistoetusega programm, mis on mõeldud laste ja kuni 26aastaste noorte heaolu parandamiseks.

„Heaolu määravad riskitegurid mõjutavad edaspidi laste sotsiaalset ja emotsionaalset kohanemist ning haridus- ja tööeluga toimetulekut,” selgitab Aavik, „samuti on neil riskitegureil oma roll laste hilisemas elus: riskilastel on paraku rohkem kokkupuudet kohtusüsteemiga. Kõige haavatavamad on hooletusse jäetud ja väärkoheldud lapsed, koolist puuduvad lapsed, õpiraskuste ja käitumisprobleemidega õpilased, purunenud, vaeste ja nõrkade sotsiaalsete sidemetega perede lapsed ning kinnistes asutustes viibivad lapsed – need lapsed ja nende pered on selles programmis peamised otsesed abisaajad.”

Gerttu Aavik, "Riskilapsed ja noored" programmijuht

Olulised on ennetustegevus ja valdkonnaülene koostöö
Programmiettepanek koostati tihedas koostöös Norra Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Liidu kui doonorprogrammi partneri ning teiste Norra ametiasutustega. Programmi elluviimisel Eestis teevad valdkonnaülest ja süsteemset koostööd kolm ministeeriumi. Programmi juhib haridus- ja teadusministeerium kui programmioperaator koostöös sotsiaalministeeriumi ja justiitsministeeriumi kui programmipartneritega. Programmi rakendab Eesti Noorsootöö Keskus.

Et hoida ära laste ja noorte sattumine kuritegelikule teele, tuleb Eestil ületada hulk takistusi. Aaviku sõnul tuleb eelkõige edendada laste ja noorte heaolu. „Programmi „Riskilapsed ja -noored” eesmärk on näiteks lahendada tegevuse vähene kooskõlastamine riigi- ja kohalike asutuste vahel, aga ka spetsialistidele abi pakkumisel riskilaste kindlakstegemisel ja toetamisel. Valdkonnaülene koostöö on programmi üks peamisi suunitlusi,” kinnitab programmijuht. Lisaks peaks programm pakkuma leevendust järgmistele küsimustele: mil moel vältida mitmekordsele kuritegelikule käitumisele viivaid riskitegureid ja mis meetoditega tulemuslikult sekkuda, kuidas leevendada ebapiisavaid vanemlikke oskusi, mil moel toetada kinnistest asutustest vabanevaid lapsi ning kuidas vältida laste väljalangemist koolist.

Programmis on põhirõhk ennetustööl ja valdkonnaülesel koostööl. Keskendutakse laste ja perede toetussüsteemi väljaarendamisele, ametiasutuste spetsialistide koolitamisele ja toetamisele, et probleeme võimalikult vara märgataks ja oleks tagatud piisav reageerimine, ning lapsevanemate kasvatusoskuste parandamisele suunatud tõenduspõhiste sekkumismeetmete väljatöötamisele alaealiste kuritegevuse tõkestamiseks. „Valdkonnaüleses koostöös on oluline roll ka karjääri- ja õppenõustamiskeskustel ning neis töötavatel spetsialistidel,” selgitab Gerttu Aavik.

Programmi raames kuulutatakse välja neli avatud taotlusvooru ning rakendatakse justiitsministeeriumi eestvedamisel väiketoetusskeem.

Karjääri- ja õppenõustamiskeskusi puudutab eelkõige üldharidusvaldkonna taotlusvoor „Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis”. Selle vooru eesmärk on toetada kooliarendust, kaasavat hariduskorraldust, et ennetada ja vähendada laste ja noorte väljalangemist koolist. „Selles taotlusvoorus saab muu hulgas taotleda toetust nõustamiskeskuste spetsialistide koolitamiseks ja koostöömudelite arendamiseks töös riskirühma kuuluvate laste ja noortega,” ütleb Aavik ja usub, et keskused on valmis parema teenuse pakkumise nimel end arendama.

Üldhariduse valdkonnas toetatakse järgnevat tegevust:
• Kaasava hariduskorralduse arendamine ning riskis olevate laste toetamine – koolimeeskondade koolitused, tõenduspõhised sekkumised koolikiusamise ennetamiseks ja vähendamiseks, koolide, nõustamiskeskuste, KOVi ja mittetulundusühenduste võrgustikutöö arendamine.
• Tugispetsialistide pädevuse suurendamine ning hariduslike erivajaduste kindlakstegemiseks vajalike hindamisvahendite arendamine – koolitajate ja nõustamiskeskuste spetsialistide koolitused näiteks ADHD, autismispektrihäire, tõsiste psüühikahäiretega õpilaste ja kaasava hariduskorralduse toetamise alal; testide, pedagoogiliste hindamisvahendite ja juhendmaterjalide väljatöötamine.

Potentsiaalsed taotlejad on programmijuht Gerttu Aaviku sõnul riigiasutused, maavalitsused, kõrgkoolid, kohalikud omavalitsused ja mittetulundusühingud. „Tihedat koostööd tehakse Norra programmiga „Rahvatervis” , mis hõlmab peamiselt vaimse tervise teenuste arendamist ning nende kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamist,” sõnab Aavik. (Lisateave: sm.ee/norra-programmi-uldleht/rahvatervise-programm.html)

Programmi tutvustatakse teabepäevadel Eesti eri piirkondades. Taotlusvooru orienteeruv väljakuulutamisaeg on 2013. a detsember ning taotluste esitamise tähtaeg 2014. a märts. Lisateavet saab EMP programmi „Riskilapsed ja -noored” kodulehelt www.entk.ee/riskilapsedjanoored.

Lisaks rakendatakse justiitsministeeriumi eestvedamisel väiketoetusskeeme, et luua kogukonnapõhise kuritegevuse ennetamise kava ning pakkuda järelhooldust erikoolidest ja vanglatest vabanenud noortele (www.entk.ee/riskilapsedjanoored/vaiketoetusskeemid).

Liis Ehavere, vabakutseline ajakirjanik

Lisainfo avatud taotlusvoorude ja väiketoetusskeemide kohta
1. „Noorte- ja noorsootööorganisatsioonide võime kaasata riskilapsi ja noori on paranenud”. Taotlusvooru kogusumma on 868 201 eurot. Ühele projektile eraldatav toetus on 170 000-868 201 eurot.
2. Üldhariduse valdkonnas avatakse hiljemalt järgmise aasta alguses taotlusvoor, mis puudutab kaasamist ja sekkumisi haridussüsteemis eesmärgiga toetada kaasavat hariduskorraldust, et ennetada noorte koolist väljalangemist. Taotlusvooru kogusumma on 1 991 372 eurot, minimaalne toetus ühe projekti kohta on 170 000, maksimaalne toetus 1 200 000 eurot.
3. Regionaalsete keskuste loomine lastele ja peredele erinevate valdkondade teenuste pakkumiseks ja koordineerimiseks. Rõhuasetus on kohalike omavalitsuste toetamisel keerulisemate lastekaitsejuhtumite lahendamisel ning kompetentsi koondamisel sotsiaal-, hariduse ja rahvatervise alal. Taotlusvooru kogusumma on 752 428 eurot.
4. Tõrjutud noorte sotsiaalset kaasamist ja kuritegeliku käitumise kordumise ennetamist puudutava taotlusvooru eesmärk on suurendada selliste noorsootööasutuste arvu, mis aitaks õigusrikkumisi toime pannud noortel naasta tavaellu. Taotlusvooru kogusumma on 340 000 eurot.