Uku: Ema, õpetaja rääkis koolis, et õpilastel on võimalus minna karjäärinõustaja juurde Rajaleidja keskusesse. Ma ei tea, kas ma viitsin minna. Ja pealegi ma ei taha võõra inimesega niimoodi oma asjadest rääkida.
Ema: Minu meelest võiksid sa minna küll. Siis oleks hea küsida, mida karjäärinõustaja soovitab. Sul on ju mitmeid plaane – kas õppida gümnaasiumis reaalklassis või ametikoolis elektrikuks. Kas ma võin kaasa tulla ja arutame üheskoos? Vaatame, kus lähim keskus asub ja kas kodulehel on rohkem infot .

Kui vajad nõu lisaks iseenda teadmistele ja oskustele, siis saad pöörduda karjäärispetsialistide poole. Karjäärispetsialistid aitavad noortel ennast analüüsida, et välja selgitada enda võimeid/tugevusi/nõrkusi; leida sobivaid õppimis-, enesetäiendamise- või töövõimalusi. Karjäärispetsialistid töötavad maakondlikes Rajaleidja keskustes ja töötukassa osakondades ja/või koolides.

Lapsevanemana on sul kasulik teada, et üldhariduskoolidel (põhikoolid ja gümnaasiumid) on kohustus teavitada noori ja lapsevanemaid edasiõppimisvõimalustest, tööturu üldistest suundumustest ja tagada lõpuklasside õpilastele ka teiste karjääriteenuste kättesaadavus.

Koolis korraldatakse koostöös Rajaleidja keskustega noortele nii karjääriinfo loenguid kui ka karjäärinõustamist. Kui koolis sarnaseid tegevusi ei tehta, võiksid pöörduda klassijuhataja või karjäärikoordinaatori poole (seda juhul, kui koolis töötab selline spetsialist) info või kontaktide saamiseks, infoloengu soovi edastamiseks või välja selgitamiseks, milliseid üritusi koolis veel toimub.

Lapsevanemana oleks sul kasulik lapsega nõustaja juurde kaasa minna. Siis saavad kõik osapooled oma mõtted, hirmud, soovid lahti rääkida neutraalses keskkonnas. Lapsele annab see teadmise, et vanem hoolib tema tulevikust, vanemale annab koos arutamine võimaluse oma last võõra inimese pilgu läbi näha.

Üheks eneseanalüüsi võimaluseks pakuvad karjäärispetsialistid testide tegemist, mille eesmärk on toetada enda tundmaõppimist. Isiksuseomaduste, võimete ja oskuste analüüs ning teadvustamine on abiks tulevikuotsuste tegemisel ja oma elutee planeerimisel. Internetiavarused pakuvad samuti võimalust teha mitmeid karjääriteste. Nendesse tuleks aga kindlasti suh-tuda ettevaatusega. Paljud neist ei ole välja töötatud asjatundjate poolt ning ei ole seega usaldusväärsed.

Lisaks karjäärispetsialistile arutleb noor enda jaoks olulistel teemadel ka teiste lähedastega, kellega on juba loodud usalduslik suhe. Saad oma last toetada igas vanuses, kuid erinevates kooliastmetes võiksid tähelepanu pöörata mõnedele konkreetsematele teemadele.

Algkoolide õpilase vanemana (1.-6.klass) osaled juba varakult lapse elutee suunamises ja karjäärivalikute toetamises. Karjäärivalikuks võib nimetada tehtud valikuid huvialade, laagri, klassi õppesuuna kohta jms. Klassijuhatajad või lapsevanemad võivad karjäärispetsialisti poole pöörduda, et lastele elukutsete- ja töömaailma tutvustada või nõu küsida.

Näiteks võiks lapsega koos külastada mõne sõbra, tuttava töökohta või soovitada klassijuhatajale, et võiks kutsuda huvipakkuva ametimehe kooli lastele rääkima, mida see töö endast kujutab.

Kui sul tekib küsimusi seoses oma lapse õppimise, huvidega vms, siis saad pöörduda Raja-leidja keskusesse. 7-26aastastele, nende vanematele ja õpetajatele on teenused tasuta.

Võimalikud küsimused-aruteluteemad iseseisvaks mõtlemiseks või lapsega rääkimiseks:
• Mis last huvitab?

• Milliseid iseloomuomadusi ja oskusi oleks vaja arendada või kuidas last julgustada, et ta ennast hästi tunneks ja tundma õpiks?

• Milliseid ühistegevusi võiks lapsega ette võtta, et talle tutvustada lähemalt seda, mis talle huvi pakub?

• Milline on lapse õppeedukus? Aita last õppimisel, info otsimisel, et ära tunda tema õpistiil ja aidata teda õppeprotsessi selles osas, millega tal on raskusi (keskendumine, meelde jätmine, seoste loomine, enese väljendamine, oma väidete põhjenda-mine vms).

• Kuidas on lapse suhted klassijuhataja, õpetajatega ja teiste klassikaaslastega? Kas tead, mida laps koolilt ootab ja kas ta saab seda?

Põhikooli vanemates klassides (7.-9.kl) kohtuvad õpilased koolis karjäärispetsialistidega, kes aitavad välja selgitada nendele sobivaid edasiõppimisvõimalusi ja erialasid ning annavad ülevaate tööturu üldistest suundumustest. Lisaks karjääriloengus osalemisele on lapsel võimalus karjäärispetsialistiga individuaalselt nõu pidada.

Lapsevanemana saad last innustada uuesti karjäärispetsialistiga ühendust võtma, kui märkad, et ta vajab oma karjäärivalikuteks rohkem asjatundlikku abi.

Võimalikud küsimused-aruteluteemad iseseisvaks mõtlemiseks või lapsega rääkimiseks:
• Kas noor räägib oma tulevikusoovidest ja plaanidest? Kui ei, vajab ta võibolla abi enda avamisel.

• Kas mõistad, millised on noore enda soovid, millised on sõprade või meedia mõjutused?

• Kuidas noor tavaliselt otsuseid vastu võtab? Kas ta otsustab iseseisvalt või ta vajab arutelu, soovitusi, et endas selgusele jõuda?

• Milliseid soovitusi lapse tuleviku kohta annavad klassijuhataja, õpetajad ja teised, kes lapsega lähemalt kokku puutuvad?

• Milline kool valida - kas gümnaasium on noorele jõukohane, kas kutsekoolis valitud eriala pakub sügavamat huvi, kas valida kool elukoha lähedale jms?

• Kas noorel on piisavalt infot edasiõppimisvõimaluste kohta? Kas ta võiks nõu pidada karjäärispetsialisti või mõne teise kõrvalise isikuga, kellega oma plaane neutraalses keskkonnas arutada?

Gümnaasiumis (10.-12.klass) on noor tõenäoliselt üsna iseteadlik, kuid vanema rahulik meel ja kuulamisoskus võivad aidata, kui noor on segaduses, kas astuda kõrgkooli, kutsekooli või minna tööle. Abi saamiseks võid pöörduda Rajaleidja keskusesse. Kutsekoolid avaldavad koolis õpetatavate erialade kohta infot kooli kodulehel; koondinfo Eesti kutsekoolidest saab hõlpsasti kätte veebilehelt www.kutseharidus.ee. Kui noor tahab astuda ülikooli, saab ta pöörduda ülikooli juures olevasse karjäärikeskusesse, mida nimetatakse ka kõrgkoolide karjääriteenistuseks või - talituseks.

Lapsevanemana saad veel gümnaasiumis õppivat last julgustada pöörduma ülikooli karjäärikeskusesse, kust ta saab selgitusi sisseastumise kohta. Samasse kohta saab ta pöörduda ka ülikooliõpingute ajal ja pärast kooli lõpetamist. Näiteks saab keskusest nõu küsida elulookirjelduse ehk CV koostamisel, tööle kandideerimisel ning töö- ja praktikakoha otsimisel.

Võimalikud küsimused-aruteluteemad arutamiseks iseseisvalt või koos lapsega:
• Milline olemasolevatest noore hobidest võiks viia tuleviku elukutseni?

• Kas noorele meeldib enam teha midagi oma kätega või juhendada teisi, kuidas asi valmis teha? Seda erinevust aitab mõista ehitaja ja inseneri võrdlemine – üks laob ise telliseid, teine kavandab ja juhib ehitusprotsesse enamasti mõttetöö abil. Nii on kergem välja selgitada, kas noorele sobiks ametikool / rakenduskõrgkool või akadeemiline ülikool.

• Kelleks laps saada tahtis? Kas need unistused on siiani alles või on tekkinud vahepeal uued huvid?

• Kas oled noorele öelnud, milline töö talle sinu meelest sobiks? Leebe nõuanne võib aidata noorel end kõrvalt vaadata ja näha seda, mida ta ise ei märka või välja tuua ei oska / julge.

Kui märkad, et lapsel on koolis raskusi, suhted on muutunud keeruliseks kodus või koolis ning enda ja õpetajate teadmised-oskused on otsa saanud, võid pöörduda õppenõustamiskeskustesse, mis asub igas maakonnas. Keskusest saab tasuta eripedagoogilist, logopeedilist, sotsiaalpedagoogilist ja psühholoogilist nõustamist nii noortele, nende vanematele ja õpetajatele. Koolis võid pöörduda küsimustega klassijuhataja, õpetaja ja võimalusel koolipsühholoogi või sotsiaalpedagoogi poole.

Psühholoogilise abi saamiseks saad soovi korral pöörduda perekeskusesse Sina ja Mina. „Perefoorumis“ saad interneti teel nõu pidada psühholoogi või perenõustajaga. Arengukeskus Avituse foorumis „Sa ei ole üksi“ saad esitada küsimusi suhete, töö, lapsevanema elus ettetulevate olukordade, meeleoluprobleemide, vaimse tervise jm kohta.

Kui noor jääb töötuks, on võimalus pöörduda ka töötukassa poole. Töötukassa osakondades pakutakse palju erinevaid teenuseid, seetõttu on soovitav pöörduda alustuseks konsultandi, kes aitab leida sobiva spetsialisti. Näiteks kandideerimisdokumente aidatakse koostada karjääriinfotubades.

Võimalikud küsimused-aruteluteemad arutamiseks iseseisvalt või koos lapsega:
• Miks noor on töötuks jäänud? Siinkohal tuleb noort aidata, kui on näha, et tal on oma sõprade ees piinlik – vanem saab selgitada, et see on üks elu etapp ja kindlasti leitakse üheskoos lahendus.

• Kas töö leidmiseks piisab olemasolevatest teadmistest-oskustest või on vaja juurde õppida? Milliseid koolitusi, täiendkursusi pakutakse?

• Milline töökoht noorele meeldiks? Mis talle töö juures oluline on?

• Millised on takistused töö leidmiseks?

• Millised isikuomadused aitavad noorel tööd otsida ja leida ning millised tugevused on noorel olemas, et otsingud läheksid edukalt?

• Mida saaks teha ja kuidas oma aega sisustada sel ajal, kui noorel ei ole tööd? Lapsevanemana saad noort julgustada, tuua välja positiivseid arenguid ja soovitada, mida kasulikku võiks ette võtta, et oma võimalusi paremini kasutada. Näiteks saab teha vabatahtlikku tööd, kust saab samuti erinevaid kogemusi ja selle saab kirjutada oma elulookirjeldusse.

 Rajaleidja, 2014