Õpiränne erineb Eestis õppimisest kahe olulise aspekti poolest: geograafiline kaugus ja (rahvuslik) kultuuriline keskkond. Välismaal õppivad noored on eemal oma kodust, harjumatus ning sageli oma tavadelt ebatavalises olustikus. See võib mõjutada õpiprotsessi negatiivselt.

Paljudele noortele on õpiränne esimene kord, mil nad on eemal oma tavalisest keskkonnast. Puudub tugivõrgustik pereliikmete, sõprade ja õpetajate näol, kes annavad juhiseid ning toovad näiteid, kuidas lahendada mitmesuguseid nii õppimisega seotud kui ka igapäevaelus ettetulevaid probleeme.

Õpirändajad peavad oma probleemide lahendamisel ise leidma võimaluse ja vahendid. Tuleb õppida vastutama olukordades, kus enne sai toetuda ümbritsevatele inimestele. Samas on paljud probleemid uued ning nende lahendamisel ei saa lähtuda varasematest mallidest. Teisalt pakub üksi uues keskkonnas olemine võimaluse tegutseda vabana teiste ootustest ja järele proovida oma iseloomu neid jooni, mida tavaliselt ei kasutatagi.

Karjäärispetsialistid saavad õpirändajaid toetada välismaale siirdumisega seotud teemadel info ja nõu andmisega. Samuti võib õpirändaja toetamine toimuda ka välismaal viibimise järgselt ning teatud juhtudel ka välismaal viibimise ajal.