Viiendat aastat Sihtasutus Innove Karjäärinõustamise Teabekeskuse ja Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi koostöös läbi viidav kirjandivõistlus “Tulevik ja karjäär” tõi žürii lauale 182 Eesti õppurite kirjandit – kaks korda enam, kui möödunud aastal. Rekordiline tööde laekumine pani mõtlema traditsioonide olulisuse üle, sest eks seda ole viis aastat järgemööda toimuv üritus. Nii mitmedki kirjutajad on oma töid võistlusele saatnud eelmisel ja üleeelmisel aastal. Koos arvulise kasvuga võib tõdeda kirjutamisosavuse ning -selguse paremaks muutumist, samuti tööde head välimust, korrektsust vormistamisel.

Kirjandeid hindas Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi žürii koosseisus Jaan Õispuu (Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium), Kaider Vardja (Tabasalu Gümnaasium), Kaja Sarapuu (Oru Põhikool) ja Merike Vardja. Žürii on püsinud sama viis aastat, sest võistluskirjandite lugemine ja hindamine on pakkunud meeldivat vaheldust argipäevatöödele ja võimaldab pilku heita Eesti noorte tulevikunägemustesse.

Kirjandivõistlus “Tulevik ja karjäär” ülesanne on suunata noorte tähelepanu oma elutee planeerimise olulisusele tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas. Osa võtma oodati gümnaasiumi- ja kutseõppeasutuste õpilasi ning 2006/2007. õ.-a. kooli lõpetanud noori. Traditsioonilise peaauhinna, arvuti, pani sel aastal välja investeerimispank LHV. Võitluse teise koha auhind tuleb Eesti Emakeeleõpetajate Seltsilt. Võistlustööks oodati eelkõige arutlevat kirjandit, kuid välistatud pole olnud ka muus vormis proosakirjutised. Hinnatakse eelkõige kirjandi sisukust, loogilist arutluskäiku, isikupärast lähenemist ja ladusat keelekasutust, samuti võimet oma ideid selgelt ning veenvalt esitada. Võistlustööd esitatakse eesti keeles.

Traditsiooniliselt võis kirjandi pealkirja võtta ette antud valiku hulgast, kuid see polnud kohustuslik. Enamasti seda siiski tehti. Teemasid on aastatega juurde tulnud, on väga isiklikke, aga ka suuri üldistusi nõudvaid. 

Huvi pakkuv on seik, et ühtki võistlustööd ei kirjutatud 2007. aastal teemal „Kodukoha tulevik on ka minu tulevik”. Kas ei inspireerinud pealkiri või vaadatakse praegu veel kaugemale, haaramata lähedast? Mäletame eelmisest aastast, et kirjutajad rõhutasid otsust elada ja töötada kodumaal, mitte siirduda igaveseks mujale. Sama bloki teema „Elada või töötada maal või linnas – kumba eelistan mina?” sobis oma vastanduses enam ja tõi häid arutlusi.

Sel aastal tunnistas žürii võistluse võitjaks Laura Väli, Saaremaa Ühisgümnaasiumi 11c klassi õpilase (juhandaja Sirje Kreisman). Tema kirjand haaras eelkõige oma siirusega. Pealkirja „Mis on elus tähtis?” mõtestab autor lahti lihtsate asjad kaudu. Ta räägib hoolimisest ja selle väljendamisest, kasutades elulist näidet: „Minu põhikooli õpetaja saatis mõni aasta tagasi enne jõule oma lähedastele inimestele sõnumi, kus ta ütles neile, kui väga ta neist tegelikult hoolib, ning enamus saatis vastu sõnumi: mis, sa hakkad ära surema või. Inimesed on liialt kinnised, kuid ennast avada ei olegi nii üüratult raske: kui tunned, et inimene on sulle tähtis, siis mine ja kallista teda; kui keegi on teinud midagi taunitavat, siis seleta talle, et sind häiris teatud intsident ning kallista ka eksijat. Ja sa märkad, et elu muutub lihtsamaks, ka teistele.” Juttu tehakse naeratusest: „Pisitilluke naeratus lähedaselt inimeselt annab jõudu, et mitte märgata vihmasadu päeval, mil kollane vihmavari koju kapile on ununenud.” Autor lõpetab töö mõttega: „Huvitav, kas vanaema teab, kui väga ma temaga sarnaneda tahan? Tahan jõuda oma elus samamoodi palju, hinnata inimesi enda ümber, anda neid abistavat nõu, suunata neid nende ristteedel ning eelkõige olla õnnelik. Sooviksin, et ka nemad mind suunaksid ja abistaksid, sest inimesed, kes hoolivad, ongi võti õnne juurde.” Kogu kirjandit raamib argine lugu vanaemast. Kirjandi toon on südamlik, veenev. Võidutöö plussiks on reaalne elutunnetus, loogiline arutlus, millele aitab kaasa osav ülesehitus.

Teise koha pälvis Ille Saar (Tallinna 21. Kool, 12b klass) kirjandiga „Mis on õnn?”, kolmandat jagasid Liisa Suba (Keila Gümnaasium, 11. klass, juhandajad Hurmi Väljamäe ja Aland Suba) kirjandiga „Homsest täna mõteldes”, Kadi Kähär (Rapla Ühisgümnaasium, 12a klass, juhandaja Ülle Mäekivi) kirjandiga „Mis on õnn?” ja Erki Parik (Otepää Gümnaasium, 12b klass, juhandaja Marika Paavo) kirjandiga „Tulevikku planeerides – Eestiga või Eestita”.

Äramärkimist ja kutse Teeviidale väärisid veel järgmised autorid: Jaan Rõõmus, Tõnis Tiirik, Kadi Haugas, Oscar Õun, Aveli Pärn, Herki Rokk, Georg Murakas, Anne Nestor, Margus Mets, Kristina Panassova, Ago-Juhan Mustonen, Maarja Orav, Liis Koger, Grete Ling, Rachel Juudas, Birgit Maalen, Merike Sirvel, Ilona Ringas, Triinu Lauk, Tiina Sepp, Liina-Ly Roos, Jürgen Dengo, Karl Haljasmets, Kadi Paasik, Gerth Jaanimäe ja Julia Tuganova.

Parima õpetaja-juhandaja tiitel otsustati sel aastal anda Tartu Emajõe Kooli õpetajale Maila Jürgensonile, kelle õpilaste tööd jäid eriliselt silma ja olid parimate hulgas.

 

Kaja Sarapuu, žürii liige