Eestis on uuritud, kes ja kuidas mõjutavad noorte otsuseid. Uuringutulemused näitavad, et noored pöörduvad tulevikku puudutavates küsimustes kõige enam oma lähedaste poole. Nemad teavad kõige paremini, millised on noore võimed ja oskused ning oskavad sellest tulenevalt ka nõu anda. Seega ei ole põhjust mõelda, justkui noori mõjutaksid vaid sõbrad ja meedia.

Kindlasti peaksid arvestama, et võrreldes ajaga, kui sina oma tulevikuvalikuid langetasid, on koolides paljugi muutunud – nii õppekorraldus, õppekavad, õppevahendid jms. Seega püüa end oma lapse karjäärivalikuid toetades panna tema olukorda.

Kõige paremini saab lapsevanem last toetada, aidates tal omandada õpioskusi, eneseorganiseerimise- ja otsustamisoskusi kogu kooliaja jooksul. Lapse arendamist ja otsuste tegemisele kaasa aitamist ei saa jätta lõpuklassi.

Vanema erinevad rollid lapse elutee planeerimisel

Iga lapsevanem soovib, et tema lapsest kasvaks õnnelik, enesekindel ja harmooniline inimene. Vanemate hoiakud ja väärtushinnangud mõjutavad tugevasti kogu pere elustiili ja peegelduvad pereliikmete käitumises ja omavahelistes suhetes.

Vanemal on lapse arendamises tähtis roll lapse positiivse enesehinnangu kujunemisel. Enesehinnang mõjutab nii igapäevaste kui ka kaalukamate otsuste tegemist, seega on lapsevanemal tähtis aidata oma lapsel saavutada adekvaatset enesehinnangut. See tähendab, et inimene annab endale aru sellest, kes ta on, ja käitub vastavalt oma võimetele. Enesehinnang toetub enesekindlusele – inimene julgeb seista oma mina ja oma tegude eest.

Lapsevanemana võid oma lapse jaoks olla näiteks sõber, juhendaja ja infoallikas. See tähendab erinevates rollides käitumist vastavalt olukorrale ja vajadusele. Järgnevalt ülevaade võimalikest rollidest, mida lähedase inimesena saad lapse toetamisel võtta.

Motiveerija
Lapsevanemana saad tõsta lapse enesehinnangut, märgates tema saavutusi ning teda kiita, julgustada ja toetada otsuste tegemisel. Eduelamusi kogedes on noorel kergem end kannustada õppima, arenema, oma võimeid välja arendama ja võimalusi kasutama.
Lapsevanema võimalikud küsimused iseendale: Kas aitan kaasa lapse positiivse enesehinnangu kujunemisele – kiites, julgustades ja toetades ta otsuseid? Kas tunnustan last selle eest, milles ta on tubli?

 Kogemuste jagaja
Lapsel puuduvad enamasti töökogemused. Räägi nii headest kui ka halbadest kogemustest oma eluteel. Selgita, mis sulle enda töö juures meeldib (inimestega suhtlemine, kindel sissetulek, vaheldusrikkus, loovus, töötamine sise- või väliskeskkonnas jms).
Lapsevanema võimalikud küsimused iseendale: Milliseid teadmisi, oskusi olen omandanud oma karjääri jooksul? Mida teeksin teisiti või mida kindlasti ei muudaks?

 

 

Allikas: sxc.hu

Tasakaalustaja
Selgita oma lapsele, et elus tuleb oma aega jagada perekonna, sõprade, töö, vaba aja ning ühiskondlike kohustuste vahel. Lapse arenedes muutuvad tema rollid – õpilasest saab töötaja, noorukist lapsevanem.

Lapsevanema võimalikud küsimused iseendale: Kas olen arutlenud oma lapsega erinevate elurollide üle? Kas pühendun enamuse oma ajast töö tegemisele? On mul ka ühiskondlikke kohustusi? Milliseid elurolle minu laps ja ma ise tähtsaks pean?

Juhendaja
Lapsevanemana võib sul olla teatud erialade või kooli valiku suhtes eelarvamusi. Sageli mõjutab lapse valikute tegemisele kaasaelamist ka soov oma teostamata unistusi realiseerida lapse kaudu. Ei tohiks unustada, et lõpliku otsuse teeb noor ise ning lapsevanemal on oma elukogemusi arvestades toetaja ja suunaja roll. Õpeta last toime tulema erinevates olukordades. Õpeta teda suhtlema, aega planeerima, probleeme lahendama, koostööd tegema.

Lapsevanema võimalikud küsimused iseendale: Kas minu laps on saanud oma võimeid mõnes töös proovida? Kas ja kuidas ta tuleb toime erinevates olukordades? Kuidas ma saan õpetada last aega planeerima ja teistega koostööd tegema?

Kuulaja
Kuulates last hoolivalt ja tähelepanelikult, saad aidata tal aru saada ja sõnastada, mida ta vajab / ei vaja, tahab/ei taha. Ole hea kuulaja oma lapsele – see on parim, mida lapse heaks teha saad, sellega toetad sa teda ja annad talle eneseusku. Kuula tähelepanelikult, kui laps räägib oma unistustest, muredest, ärevusest, lootustest ja tulevikuplaanidest. Ära anna nõu ja õpeta, vaid kuula, mõtle kaasa ja püüa mõista.

Lapsevanema võimalikud küsimused iseendale: Kas tunnen huvi, kuidas laps oma otsuseid langetab? Kas tean, milline on tema ettekujutus eelseisvast tööelust? Kas ma olen lasknud lapsel nendel teemadel oma mõtteid piisavalt avaldada?

Tingimuste looja
Kui palju ja milliseid kogemusi laps saab, sõltub suuresti vanematest. Lapse silmaringi rikastamiseks on erinevaid võimalusi: perevestlused, koos töötamine, elamuste kogemine (hobid, reisimine, laagrid), vabatahtlik töö jms.

Lapsevanema võimalikud küsimused iseendale: Milliseid võimalusi on minu lapsel erinevate inimeste igapäevatöö jälgimiseks? On ta osalenud töövarjupäeval – s.t viibinud sinu või mõne teise täiskasvanu töö juures ning tutvunud töökeskkonna ja ülesannetega?

Piiride seadja
Piiride seadjana võiksid ennast kehtestada siis, kui lapsel on käitumisraskused või ta on mõelnud kooli pooleli jätmisest. Lapsel ei tohiks lasta õpingutest kergekäeliselt loobuda. Noorele tuleb edastada kindel sõnum, et koolist lahkumisel peab tal olema sissetulekuallikas või õppimisvõimalus.

Lapsevanema võimalikud küsimused iseendale: Kas sa oled uurinud, kuidas su laps ise oma olukorda näeb? Kas oled teadlik alternatiivsetest õppimisvõimalustest ja/või töökohtadest? Kas oled ise valmis uurima sinu lapsele sobilikke võimalusi?

Infoallikas
Noored saavad õppimisvõimaluste ja elukutsete kohta infot koolist, internetist, meediast, kuid samas on väidetavalt kodust lähtuva info vastu usaldus suurem. Võiksid anda oma järeltulijale infot töömaailmast, teha ta tuttavaks erinevate ametimeestega ja rääkida, mida nende töö endast kujutab. Tänapäeval võetakse nendel teemadel käsitletava info kokku mõistega „kar-jääriinfo“, millest saad lähemalt lugeda järgmisest peatükist.

Lapsevanema võimalikud küsimused iseendale: Kas ma tean, kust saada asjalikku infot edasiõppimise, töötamise, huvialade, tervisliku töökeskkonna kohta? Milline on usaldusväärne infoallikas?

Rajaleidja, 2014