Lapsevanem ei pea olema elav entsüklopeedia.

Tänapäeval kasutatakse hariduse, tööturu, elukutsete ja nende omavaheliste seostest rääkides mõistet „karjääriinfo“. Palju infot on internetis ja noored on sageli veebimaailmas vanematest vilunumad. Siiski saab lapsevanem muutlikus karjääriinfo maailmas aidata lapsele info arusaadavaks teha ja otsuse langetada. Alloleva näite põhjal saab selgemaks, kuidas lapsevanem saab noort toetada ja uutes olukordades suuniseid anda.

Uku: Ühiskonnaõpetuses anti ülesanne välja uurida, mis on töövarjupäev ja mõelda, millist firmat tahaksime ise külastada. Ma korra Google´ist vaatasin, aga ma ei saanud eriti aru, mismoodi see päev toimub. Muidu meeldiks mulle lähemalt näha, kuidas netikujundusi tehakse.
Ema: Mulle tundub, et sa vajad veidi abi. Otsime koos ettevõtteid, mis tegelevad veebidisainiga – äkki saad sinna minna nende tööga tutvuma?
Uku: Aga mis ma neile ütlen?
Ema: Ma võin sul aidata kõigepealt e-kirja kirjutada. Ja kui nad vastavad, siis otsustame, mis edasi saab
.

 Rajaleidja on karjääriplaneerimist toetav portaal, kus on palju usaldusväärset ja kasulikku infot, töölehti ja veebiviiteid hariduse, elukutsete ja tööturu kohta. Oma küsimuse saad karjäärispetsialistile saata ka elektrooniliselt Rajaleidja portaali kaudu. 

Nii noored kui ka nende vanemad võivad vajada abi info usaldusväärsuse hindamisel. Nooremad õpilased vajavad tõenäoliselt abi ka leitud andmete analüüsimisel ja lisainfo hankimisel. Usaldusväärsusest lähtudes saab karjääriinfoallikad tinglikult jaotada kaheks: usaldusväärsed ja väheusaldusväärsed infoallikad.

Usaldusväärseid karjääriinfoallikaid iseloomustab pidev täiendamine ametlike haldajate poolt, kvaliteetne info, väidete kinnitamine tõeste faktidega, viide algallikale jm. Näide: portaalid Rajaleidja.ee ja Kutseharidus.ee, Eesti Töötukassa, riiklikud ülikoolid.

Usaldusväärset infot võib saada ka internetist, ajakirjandusest, trükistest, sõprade-tuttavate käest, kuid siiski tuleb infosse suhtuda kriitiliselt ja hinnata selle sobivust oma lapse võimaluste ja vajaduste järgi. Laps võib vajada toetust info mõtestamisel, analüüsimisel ja seosta-misel. Näide: info stiilis „sõber rääkis, et kusagil ehitustöödel saab üüratut palka“ (kuigi sõber on usaldusväärne, tasub palganumbreid kontrollida näiteks Statistikaameti andmebaasist); SA Innove trükis „Euroopasse õppima“ aastast 2002 (kuigi SA Innove haldab ja edastab Haridus- ja Teadusministeeriumi allasutusena usaldusväärset infot, vajab 2002. a välja antud trükise info ülevaatamist ja täpsustamist).

Väheusaldusväärsed karjääriinfoallikad võib ära tunda aegunud, ebakorrektse, subjektiivse, autori viiteta info järgi. Sealt võib leida mõne viite edasi otsimiseks, kuid infot tuleb siiski kontrollida ametikest kanalitest. Leitut tuleb kriitiliselt analüüsida – soovitav on, et täiskas-vanu aitab lapsel otsusele jõuda info asjakohasuses. Näide: juhuslik tööpakkumine tundmatu inimese juures versus tööpakkumised portaalis CV Online; internetiandmed, mille puhul ei ole viidet, kust need pärinevad versus konkreetseid viiteid sisaldav artikkel.

Iga lapsevanem on oodatud maakondlikus Rajaleidja keskuses töötava karjääriinfo spetsialisti juurde nõu pidama infootsingu, usaldusväärsete infoallikate valiku puhul jms. Samuti külastavad spetsialistid koole, et tutvustada noortele tööturu- ja õppimisvõimalusi.