Paljudes koolides töötab karjäärikoordinaator või karjääriõpetuse õpetaja, kes juhendab õpilasi karjääri- ja õpivalikute tegemisel.

Karjääri koordinaator aitab kaasa õpilaste oskuste ja teadmiste kujunemisele, mis võimaldavad noorel saada teadlikuks oma huvidest, võimetest ja oskustest ning teha karjääriplaane. Samuti edendab ta koolis haridusvalikute, töö ja elukutsetega seotud teemadega tutvumist, korraldades ja viies läbi üritusi (näiteks karjääripäevad õpilastele, infopäevad lapsevanematele jne).

Karjääritemaatikaga puutuvad noored tihedamalt kokku põhikooli lõpus, kui hakatakse tegema iseseisvalt esimesi kaalukaid karjäärivalikuid – kas õppida edasi gümnaasiumis, ametikoolis, minna tööle vms? Elukutsete, tööturu ja haridusvalikute teema võib avalduda ka igapäevases koolitöös: matemaatika tunnis võidakse teha palgaarvutusi; eesti keele tunnis koostada elulookirjeldus ehk CV jms.

Pärast põhikooli on noorel mitmeid võimalusi oma haridustee jätkamiseks

Põhihariduse puudumine kitsendab oluliselt sobiva ja meeldiva töö leidmise võimalusi.

Gümnaasium sobib juhul, kui noorele meeldib õppida teoreetilisi õppeaineid, arutleda, la-hendada mõttetööd nõudvaid ülesandeid, lugeda ja uurida. Pärast gümnaasiumi võib õpinguid jätkata kõrgkoolis, ametikoolis või minna tööle. Töö kõrvalt keskhariduse omandamiseks võib sobida nn täiskasvanute gümnaasium. Seda varianti kaaludes tuleb arvestada, et töö kõrvalt õppida ei ole sugugi lihtne, vaid see nõuab palju tahet ja aega.

Kutseõppeasutus sobib neile, kes soovivad omandada nii praktikat kui ka teooriat ning saada heaks töötajaks mõnel praktilisel elualal. Pärast ametikooli võib õpinguid jätkata ametikoolis, kõrgkoolis või minna tööturule.

Kutsehariduse veebilehelt saad infot erinevate kutseharidusvõimalus-te, kaasa arvatud koolide ja erialade kohta, kuhu saab õppima asuda põhihariduseta.

Eesti Hariduse Infosüsteem koondab andmeid õppeasutuse, õpilaste, õpetaja-te/õppejõudude, lõpudokumentide, õpikute ja õppekavade kohta.

Alla 17-aastased noored on koolikohustuslikus eas. Kui selle aja jooksul ilmnevad õppetöös raskused ja takistused, on mitmeid võimalusi, et haridusteed jätkata kas pooleli jäänud klassis või kokkuleppel kooliga koduõppel.

Noorel, kes on juba 17, on järgnevad võimalused põhihariduse omandamiseks: õhtuse või kaugõppe vormiga üldhariduskoolides (nn täiskasvanute gümnaasiumites), tavakoolide päevasesse õppesse, kutseõpe põhikoolis. Õppida saab ka kutseõppeasutustes, kus teatud erialal õpingute alustamisele ei seata haridustasemega seotud piiranguid. Põhihariduse nõudeta kutseõppesse võib sõltumata haridustasemest õppima asuda isik, kes on vähemalt 17-aastane. Selline õpe kestab kuni kaks ja pool aastat.

Töö leidmiseks võib noor pöörduda töötukassa maakondlikku osakonda. Sealt saab olulist infot näiteks vabadest töökohtadest, tööturul toimuvast, võimalustest omandada kursustel uusi oskusi.

Õpingute rahastamine

Sul võib tekkida küsimus, kuidas katta lapse õpingute kulutusi, eriti juhul kui kool asub kodust kaugemal. Riik maksab kutse- ja ülikoolide õpilastele erinevaid rahalisi toetusi (nt põhitoetust ja täiendavat toetust), et toetada ja soodustada nende haridusteed. Rahastuse lisaallikaks võib kõrgkoolis olla õppelaen. Toetuste kohta saad lisainfot Haridus- ja Teadusministee-riumi kodulehelt.

Pärast kooli ja vabal ajal

Väljaspool kooli teadmiste ja kogemuste omandamine muutub aina olulisemaks. Tänu iseenda ja teiste käitumise märkamisele uutes situatsioonides ning ennast proovile pannes, saab noor teada, mis talle meeldib, mis mitte, milles ta on osav. Ta puutub otseselt või kaudselt kokku töömaailma ja selle olemuse ning nõudmistega.

Paljud inimesed avastavad oma anded just tänu hobidele, teised vabatahtlikus töös, kolmandad aktiivse osalusega erinevates algatustes jne. Kas teadlikult või mitte, kujunevad selle käigus uued arusaamad, oskused, väärtused, mis mõjutavad inimese elu ja ka tööalast karjääri.

Rajaleidja, 2015