Tänapäeva tööturg ja -suhted on äärmiselt muutliku loomuga ning haridussüsteem ei jõua töömaailma vajadustega sammu pidada.

Omandatud kooliharidusest võib ühel hetkel väheks jääda, kuna töömaailma väljakutsetega edukalt hakkama saamiseks tuleb pidevalt areneda, ennast täiendada ja kohaneda uute olukordadega. See nõuab iseseisvust, otsustamisjulgust, enese motiveerimise- ja koostööoskusi, mis aitavad paremini toime tulla nii argielus kui ka igapäevaste tööülesannete täitmisel.

Väga oluline periood noore elus on aeg, kui tuleb otsustada, millisel erialal õppida, et tulevikus töömaailmas edukalt toime tulla. Enne seda, kui noor tööle läheb, on tema ees olnud mitmeid küsimusi ja valikuvõimalusi:

  • Millisel erialal õppida?
  • Kas pärast õpingute lõpetamist on võimalik valitud erialal tööd leida?
  • Kas eriala valimisel peaks lähtuma meeldivusest või palganumbrist?
  • Millised on minu võimed ja oskused? Millega ma hästi hakkama saan?
  • Kas ma suudan olla töömaailmas konkurentsivõimeline?

Kas käia tööl vaid raha pärast?

Eriala valimisel võiks peale töötasu suuruse silmas pidada ka muid kriteeriume. Näiteks võik-sid aidata noorel välja selgitada, milliseid teisi hüvesid ja soodustusi lisaks palgale töökohaga kaasneb – toredad töökaaslased, paindlik töökorraldus, tervisespordi, koolituste, töösõitude, mobiilikulude hüvitamine jms. Inimene on eelkõige õnnelik siis, kui ta saab tegelda sellega, mis on tema südamesoov.

Töömaailmaga tutvumine

Kas sinu laps teab, mis tööd sa teed või oled teinud? Erialadega tutvumisel on esimene samm oma lapsega rääkimine sellest, mis tööd sa ise teed, milliseid on sinu tööülesanded, mis valmistab töös rõõmu, mis raskust. Lisaks võid pöörduda tuttavate poole ja uurida, kuidas nemad tegid oma valikuid hariduse ja töö osas, nii on noorel rohkem infot ja võimalus paremini jõuda oma otsuseni.

Mida teeb optometrist? Millised on aednike töövõimalused? Rajaleidja ametite andmebaasis on infot erinevate ametite kohta –
vajalikud oskused, teadmised, töö sisu, tervisenõuded, karjäärivõimalused jms. Tutvu andmebaasiga

Reaalne ettekujutus tulevasest töökohast tekib siis, kui noorel avaneb endal võimalus näha, kogeda ja tunda töötamise eripärasid. Noor saab talle huvipakkuvate erialadega tutvuda ka ettevõtete külastuste ja töövarjuks olemise käigus. Töövarjuks olev noor vaatleb mõne inimese tööd päeva jooksul. Nii ettevõtete külastusi kui ka töövarjupäevi korraldavad koolid iseseisvalt kui ka koostöös Rajaleidja keskustega. Siinkohal saad lapsevanemana anda oma panuse koostöösse olles ise mõnele noorele varjutatavaks või tutvustades oma ettevõttes olevaid ameteid.

Tööjõu vajaduse prognoos aastani 2019 hindab võimalikke tööturu arenguid ja vajadusi uute töötajate järele – kui palju võiks olla vaja täiendavaid töötajaid eri tegevusaladel, ameti-ala gruppides ning haridustasemetel. Prognoos käsitleb kõiki majandustegevuse valdkondi.

Töömaailm eile ja täna

Uku: Vanaema, kuulsin täna põnevat vestlust töömaailma kohta, kus räägiti innovaatilisusest töö tegemisel. Kas sa tead, mida see tähendab?
Vanaema: Kui mina noor olin ja tööle asusin, siis olid meil tööülesanded enamasti ette kirju-tatud. Töötasin paarkümmend aastat ülemuste valvsa pilgu all ja võimalust tööl loov olla ja midagi uut välja pakkuda eriti ei olnud. Nüüdseks on olukord aga muutunud, üha enam hin-natakse töötaja oskust enda tööülesandeid seada ja neid ellu viia, ning teha seda innovaatili-selt. See on tegelikult suutlikus ise leida uusi ja tõhusaid lahendusi, kuidas edukalt igapäevaste tööülesannetega hakkama saada.

Töömaailmast rääkides võid lapsega arutada järgmisi teemasid:

Töökeskkond – varem oli oluline, et töötaja oleks võimeline töötama stabiilses töökeskkon-nas, võimeline sooritama kindlaid, korduvaid tööülesandeid, tänapäeval on aga olulised ko-hanemisvõime, suutlikkus toime tulla erinevate olukordadega ja loovus oma tööülesannete täitmisel.
Töö iseloom – vanasti töötati valitud erialal aastakümneid kuni pensionieani, tööülesanded olid samasugused, korduvad ja rutiinsed. Tänapäeva töömaailmas on inimesel eluea jooksul suure tõenäosusega rohkem kui kaks või kolm erinevat ametit. Varem oli oluline suutlikkus töötada käskude, juhendite ja ülemuse valvsa pilgu all, samas kui tänapäeval on üha olulisem töötaja enda oskus oma tööülesandeid seada ja neid ellu viia.
Tööaeg ja koht – need ei ole enam nii selgepiiriliselt määratletud. Üha rohkem inimesi on iseenda peremehed, ehk valivad ise omale sobiliku aja ja koha töötamiseks.

Tööturuinfo saamiseks on võimalik külastada töötukassa karjääriinfotubasid ning Rajaleidja maakondlikke noorte teavitamis- ja nõustamiskeskusi. Pidevalt täienevat tööturuinfot leiab Rajaleidja portaali töömaailma alajaotusest.

Elulookirjelduse koostamine

Elulookirjeldus ehk CV (lühend ladina keelest) on oluline tööle kandideerimise dokument, mis annab ülevaate inimesest töötajana. Tööandja saab selle põhjal esmase info, mida inimene oskab, milline on tema hariduslik taust jms. CV peaks olema lihtsasti loetav, korrektses eesti keeles, informatiivne – seega on korralik vormistamine sama oluline kui sisu selge esitamine. CV pikkus peaks olema kuni kaks lehekülge – liiga pikka CV-d ei pruugi tööandja läbi lugeda.

Oma elulookirjeldust tuleks kohendada iga kandideerimise jaoks, see tähendab, et tuleb seada rõhuasetus sellele, mis annab konkursil eelise. Noore CV-sse saab kirja panna ka praktika, vabatahtliku tegevuse, suvetöö, maleva, huvialade kogemused, kuna pikaajalisi töösuhteid noorel üldjuhul ei ole. Tõenäoliselt vajab noor lapsevanema või karjäärispetsialisti abi, et oma töökogemusi välja tuua ja ennast esitleda. Kui sina lapsevanemana vajad nõu või oma teadmiste värskendamist, kuidas elulookirjeldust koostada, võid külastada Rajaleidja keskust, töötukassa karjääriinfotuba või külastada töövahendusportaale.

Rajaleidja, 2014