Inimene on oma elu jooksul paljudes rollides ehk osades, mõned rollid on tal samaaegselt täita, mõned rollid lõpevad ja algavad teised.

Vastavas rollis olevalt inimeselt oodatakse ka kindlat käitumist (rollikäitumist). Näiteks juhi rollis olevalt inimeselt oodatakse juhendamist, teiste töö planeerimist, vastutamist jm. Kui ta inimeste ootusi (rolliootusi) oma käitumisega ei õigusta, siis öeldakse, et ta ei saa oma tööga hakkama ja et see roll ei sobi talle.

Rolle võib liigitada ka nii ,nagu seda on allpool tehtud.

  • Seisundirollid – on seotud sünni, vanuse, soo, kuuluvuse ja teiste tunnustega, mida inimene ise ei saa muuta.
  • Saavutatavad rollid – on seotud edasijõudmisega tööalases, seltskondlikus või isiklikus elus (peaminister, president, abikaasa, isa õpilane, politseinik jne.).
  • Olurollid – tekivad mõningate olude tõttu ja võivad olla üsna lühiajalised: jalakäija, teatrikülastaja, ostja, rongireisija.

Kui inimene on samaaegselt paljudes rollides (kas ta on need ise valinud või on nii elus kujunenud), siis võib tekkida olukord, kus ta ei saa kõigega nii hästi hakkama kui tahaks. Sellist olukorda nimetatakse rollikonfliktiks. Näiteks võib olla päris keeruline emal, kel on vaja sageli viibida töölähetustes ja teha lisatööd ning kui sel emal on veel ka aeganõudev hobi ja soov külastada kõiki esietendusi. Ilmselt hakkavad peagi lapsed ja teised pereliikmed nurisema, et nad on tähelepanust ilma jäetud ja et nendega tegeldakse vähe. Samas võib rollikonflikt tekkida ka siis, kui inimene täidab oma rolli talle omasel moel, kuid teised arvavad, et ta peaks tegema seda teisiti.

Meie näites võib emal olla arusaamine, et ta saab oma energia ja tegutsemisega olla lastele eeskujuks ja innustajaks, kuid lapsed arvavad, et ema võiks nendega koos hoopis koduseid toimetusi teha. Vahel võib juhtuda ka nii, et inimene valib endale rolli, mis on vastuolus tema isiksuseomadustega. Näiteks kui tagasihoidliku suhtlemisstiiliga inimene läheb tööle müügiagendiks ning tal tekib vajadus palju ringi liikuda ja suhelda. Varsti tunneb ta ilmselt rahulolematust ja soovi leida endale teine amet.

Võime sattuda ka rollidesse, mille täitmiseks pole kindlaid reegleid ja me ei oska vajalikul moel käituda. Näiteks võib inimene töötada sekretärina, aga tal palutakse täita ka raamatupidamise ja personalitööga seonduvaid ülesandeid.

Kõik rollikonfliktid tekitavad inimese jaoks pingeid ja vajavad lahendamist. Siin aitab rollide järjestamine tähtsuse järgi ja suurema energia suunamine peamistele, selgete piiride seadmine, uute oskuste õppimine.

Sugugi mitte kõik inimesed ei täida elus ühesuguseid rolle. Selleks, et selgitada välja inimesele sobivaid uusi rolle, kasutavad psühholoogid rollimänge. Siis saavad inimesed ennast erinevates uutes rollides proovile panna ning kuulda kaaslaste arvamust, kuidas nad hakkama said ja mida võinuks teha teisiti või paremini. Näiteks kui inimene tahaks minna müüjaks,siis saab seda eelnevalt rollimängus harjutada ning minna tööle kindlama tunde ja juba ka teatud oskustega.

Teemakohased lingid
Elurollid


Rajaleidja, 2012