Kui meil poleks emotsionaalset intelligentsust, siis ei oskaks me oma teadmisi ehk IQ-d rakendada.

Suhtlemine koosneb mõistusest ehk loogikast, kiindumusest ehk hoolivusest, intuitsioonist ehk kogemusest ja ihast ehk lõbust. See, millises vahekorras neid komponente vastavalt vajadustele kasutada, olenebki meie emotsionaalsest tarkusest. Sõnadel pole tegelikult tähendust, tähendus luuakse inimeste sees. Niisiis on oluline, kuidas oma sõnumi edasi anname ja kuidas vastuvõtja seda kuuleb. Suhtlemise võti peitub tagasisides: tuleb uurida, kuidas öeldu pärale jõudis. Iga inimene võib oma eluaja jooksul õppida paremaks suhtlejaks, empaatiliseks kuulajaks, mõistvaks partneriks. Laste puhul oleme harjunud nägema, kuidas nad raevu korral kogu oma emotsionaalse pagasi välja valavad, vahel kaaslasele isegi küünte ja hammastega kallale tormavad. Hetk hiljem võib mängusõprade taevas olla juba pilvitu ja suhtes valitseda üksmeel. Kui me täiskasvanuna nii käitume, peetakse meid lapsikuks ja liialt emotsionaalseks. Seda, et inimesed ei suuda oma emotsioone kontrollida, peetakse hirmutavaks, sest see võib käia vastu eetilisi tõekspidamisi.

Emotsionaalne intelligentsus on inimese võime tundma õppida ja mõista omaenese tundeid. Kui me oma tundeid tunneme, oskame neid ka paremini mõista ja juhtida. Siis saame ka vihahoo puhul aru, et mõttetu on tuld pursata – rahumeelne klaarimine viib kiiremini sihile.

Sotsiaalne intelligentsus on suhete tarkus, mis võimaldab toime tulla inimeste vahel juhtuvaga – sellega, mis ohustab suhteid. Räägitakse õhkkonna loomise kunstist – ühed inimesed oskavad seda mürgitada, teised jälle rikastada. Hea õhkkonna kujundaja oskab ka raskes olukorras juhtida tähelepanu asjadele, mis on hästi. Tema tuppaastumisega tuleb kaasa justkui värske kevadõhk – kõik on järsku lootusrikas...

Kohmakate suhtlejate elu seevastu pole kerge. Madal sotsiaalne intelligentsus toob kaasa inimese isoleerituse, koolilastel näiteks valusaid tagajärgi põhjustava tõrjutuse ja kiusamise. Halvenevad õpi- või töötulemused, ülemused ei kipu veidravõitu suhtlejaid edutama. Tekivad tervisehäired, depressioon, alkoholism, agressiivsus. Sotsiaalselt intelligentne inimene toidab suhteid pidevalt. Empaatia ja hoolimine on psühholoogiliselt olulised, aga suhte hooldamisel on ka bioloogilised funktsioonid. See hoiab meie immuunsüsteemi korras.
Uuringud on tõestanud, et inimene, keda armastame, saab meid maha rahustada ja võtta maha stressi.

Sotsiaalse intelligentsuse tunnused

  • oskus öelda ja vastu võtta komplimente;
  • abi pakkumine;
  • vabandamine;
  • kaaslaste eest seismine (kaitsmine);
  • osalemine ühistes tegevustes;
  • osalemine vestlustes;
  • juhtimisoskuste omamine;
  • tundlikkus kaaslaste tunnete suhtes (empaatia, sümpaatia) huumorimeel ;
    sõprussuhete loomine, sõprade omamine;
  • enesejuhtimine ;
  • oskus jääda rahulikuks, kui ilmnevad probleemid;
  • oskus kontrollida oma käitumist tugevate emotsioonide (viha) korral;
  • koostöö erinevates olukordades;
  • kriitika talumine;
  • reeglite ja piirangute järgimine;
  • konfliktide korral oskus minna kompromissile.

 

Kasulik kirjandus
Daniel Goleman. Emotsionaalne intelligentsus, 2007.
Daniel Goleman. Sotsionaalne intelligentsus, 2007.
Daniel Goleman. Tervendavad emotsioonid, 2005.
Peter J. Frost. Mürgised emotsioonid. Kuidas osavõtlikud juhid tulevad toime valu ja konfliktidega, 2003.
Tommy Helsten. Kuidas kohtuda inimesega, 2008.
Teresa Moorey. Psüühiline kaitse, 2007.
David R. Hamilton. Mõte on see, mis loeb, 2007.
Eve A. Wood. Alati leidub abi, alati on lootust, 2007.
Echart Tolle. Siin ja praegu: kohaloleku jõud, 2004.
Mike Goerge. Kuidas lõdvestuda: lõdvendame pingeid. Saame jagu stressist. Vabastame oma mina, 2001.


 Rajaleidja, 2012