Öeldakse, et vanemaid ja sugulasi ei saa valida, küll aga sõpru, tuttavaid ja muid lähikondlasi. Tegelikult ei saa alati ka neid valida.

Nad võivad pärit olla hoopis teistsugustest oludest, olla erineva maailmatunnetuse, huumorimeele, tööstiili, soovide, unistuste ja harjumustega. See kõik ei pruugi meile meeldida. Inimene kogu oma käitumuslikus varustuses võib olla koguni ärritav ja ebameeldiv. Ometi tuleb igal tööpäeva hommikul vahetada tervitusi, täita ühise eesmärgi nimel tööülesandeid, puutuda kokku koguni füüsiliselt ja suhelda nii, et asjad saaksid aetud.

Usun, et ükskõik missugusest seltskonnast saab enda jaoks koostada meeldimise pingerea: need, kellega koos tunneme end hästi, kes justkui energiat annavad ja kannustavad; need, kelle suhtes oleme neutraalsed; need, kes ajavad karvad turri ja kutsuvad esile pahameele.

Ärritavate inimestega kokkupuutumisel on konflikti tekkimise tõenäosus väga suur. Pinge on kogu aeg õhus. Inimene, kes ei meeldi oma välimuse ega loomuse poolest, ei kuulu ka nende hulka, keda tahaksime aidata ja mõista. Et sellega kuidagi toime tulla, vahetatakse teateid nähvates, kasutatakse info edastamiseks vahemeeste abi, räägitakse inimesest seljataga ja välditakse vähimatki otsekontakti võimalust.

Lahendamata konfliktid ja inimestevahelised pinevad suhted rikuvad sisekliimat ning mõjuvad väga otseselt töösooritusele. Kui koosolekud muutuvad mõne lärmaka kolleegi tõttu ebaproduktiivseks või ei suju meeskonnatöö, sest keegi meeskonnast käib tõega vastu või pärsib koostööd, on tulemuseks ebatõhus töö. Kui keegi ikka oma käitumisega tõsiselt segab, tasub küsida endalt, kas oled kolleegi üldse püüdnud probleemist teavitada või ootad, et asjad ise paika loksuksid. Ja kui oled püüdnud teavitada, siis kuidas? Vahel hakkab lumepall veerema sellest, et hakatakse lahendama asju samamoodi vastu käitudes. Loomulikult on mõistlikum asjad nelja silma all sirgeks rääkida. Selle asemel, et saadad kolleegile, kelle tööga Sa rahul pole, sapise sisuga meili ja seda siis veel mitmeid kordi edasi-tagasi põrgatad, leia pigem aeg neljasilmavestluseks.

Teine oluline sisekliima mõjutaja on firmakultuur. Tark ettevõtte loob endale reeglid, kuidas omavaheline suhtlus käima peaks ja kuidas asju selgeks vaieldakse. Millal kaasatakse otsene juht ja millal püütakse omavahel kokkuleppele jõuda. Ettevõte peaks soosima võimalikult ausat ja avameelset atmosfääri. Igast tekkivast intriigist ja pinevusest peaks saama koosolekuruumis segamatult rääkida. Ettevõtte võiks korraldada suhtlemistreeninguid, kus õpitakse nii aktiivset kuulamist kui ka peegeldavat suhtlemist ja muid suhtlemisoskuste omandamiseks vajalikke tehnikaid.

Kasulik kirjandus
Tiina Saar. Kuidas võita maailma parim töökoht, 2005.
Hoda Lacey. Kuidas lahendada konflikte töökohal, 2002.
Ülo Vihma. Inimene konfliktide keskel, 2005.

Rajaleidja, 2012