Mõned tööga seotud tervisehäired on mööduvad, mõnigi krooniline haigus võib aga viia püsiva tervisekahjustuse tekkeni.

Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegurid või töö laad.

Tööst põhjustatud haigus. Töötamisel võib tekkida ka haigestumine, mis ei ole põhjustatud kutsehaiguste loetelus nimetatud ohutegureist, vaid on tekkinud mõnel muul moel. Niisugust haigust loetakse tööst põhjustatud haigusteks.

Kutsehaigus ja tööst põhjustatud haigus on haigus, mille põhjused on seostatavad töötingimuste või töölaadiga ning mille on diagnoosinud töötervishoiuarst. Kutsehaiguste diagnoosi panemiseks peab töötervishoiuarst tutvuma töötingimustega, milles töötaja viibib või on eelnevalt viibinud. Selleks vaatab ta üle töökoha, tutvub riskianalüüsi, töötaja eelnevate tervisekontrollitulemuste ja muu vajaliku teabega.

Töökeskkonna ja haigestumise näiteid: 

1. Keskkond: metallurgia, keemia-, puidu- ja ehitustööstus, kus puututakse kokku toksiliste ja ärritavate kemikaalidega. Sellise keskkonnaga kaasneda võivad haigused: nahaekseem, hingamisteede ärritusnähud, allergiline bronhiit, bronhiaalastma, kasvajalised protsessid kopsudes või teistes organites (sõltuvalt kemikaalist). Samades tööstusharudes põhjustab tolm mitmesuguseid nahahaigusi, astmat, kopsukasvajaid, kopsupõletikku, kopsuemfüseemi, silmapõletikku, kroonilist nohu, põsekoopapõletikku.

2. Keskkond: kokkupuude veega, niiskusega ja jaheda õhuga (kalurid, turbatöötajad, metsamehed, parvetajad, nõudepesijad, kalatöötlejad, puu- ja juurviljapesijad, koristajad, meditsiiniasutuste hooldustöötajad). Haigused: nahahaigused (dermatiidid, nahamädanikud, nahaseened), hingamisteede haigused, käte ja jalgade verevarustuse häired, immuunsüsteemi nõrgenemine.

3. Keskkond: stressirohke töö (politseinikud, arstid, kohtunikud, advokaadid, tipp- ja keskastmejuhid, ametnikud, õpetajad, lasteaiatöötajad). Tekkida võivad haigused: psüühikahäired (depressioon, ärevusnähud, paanikahood, unehäired, epilepsia vallandumine, mäluhäired, keskendumisvõime langus, üldine töövõime langus ja väsimus.

4. Keskkond: töö pneumaatiliste ja teiste üldist või lokaalset vibratsiooni tekitavate instrumentidega (plekksepad, lihvijad, tislerid, puusepad, puurpinkidel töötajad, masinistid, traktoristid, kaevurid, metsalangetajad, teetöölised). Sellise keskkonnaga seonduvad haigused: lokaalne või üldine vibratsioonitõbi, mis tekitab vibratsiooniga kokkupuutunud kehaosas närvi-, veresoone- ja südamekahjustusi ning seoses närvisüsteemi ja verevarustuse häiretega ka luude ja lihaste kahjustusi.

Teemakohased lingid
Info kutsehaiguste kohta
Tööinspektsioon
SA PERH Töötervishoiu ja Kutsehaiguste Keskus
Kutsehaigete Liit

Info töötervishoiuteenuste osutajatest
Sotsiaalministeerium
Terviseamet
Tööinspektsioon
Kutsehaiguste kliinik 

 Rajaleidja, 2012