Töökeskkonnas peavad olema täidetud väga paljud tingimused, enne kui võime seda nimetada tõeliselt ergonoomiliseks töökohaks.

Töötaja tervist mõjutavad mürgised ained, infrastruktuur, ultraheli, sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid, füüsilised koormused, tehnoloogilise protsessi kulgemise muutused jne. Tööstuses kasutatakse üle 100 000 keemilise aine, millest paljud on mürgised. Kümneid tuhandeid selliseid aineid kasutatakse ka igapäevaelus.

Üks olulisemaid keskkonnatingimusi on töökoha kliima – õhu temperatuur ja niiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Ent kui ka tööl on loodud parimad kliimatingimused, tuleb ikkagi teatud osa ajast viibida väljaspool ruumi (tänaval, autos). Eesti kliimas on sagedased nn külmetushaigused.

Et nägemise kaudu saab inimene ca 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Esmajoones on oluline töökoha valgustatus (ehk valgustihedus). Halb valgustus väsitab silmi ja madaldab tööviljakust. Tänapäeva inimene puutub sageli kokku müraga – ettevõttes, sõidukis, kodus. Müratase ruumis on seotud eeskätt ruumisiseste müraallikate, aga ka väljastpoolt ruumi tuleva müra ning heli aeglase sumbumise ja järelkõlaga ruumis (seda nimetatakse reverberatsiooniks). Kui inimest häirivad tema töötingimused, tuleks alati sellest ülemusega rääkida. Eestiski on viimasel ajal hakatud esile tõstma edumeelseid, tervist edendavaid tööandjaid.
 

Teemakohased lingid
Terviseinfo.ee

Kasulik kirjandus
Ülo Kristjuhan. Kaasaegse ergonoomika alused, 2000.

 Rajaleidja, 2012