Pikka aega on meil valitsenud puuetega inimestest möödavaatamise poliitika. Pole inimest, pole probleemi. Nüüdseks on see aeg ümber ja erivajadustega inimesed on lõimumas ühiskonda.

Puudeid on igasuguseid ja alati paista need isegi silma, kuid seavad siiski toimetulekule piiranguid. Töötamine tähendab rahateenimist, kuid see on ka iga inimese loomulik tegevus – töö kaudu saame tunda end vajaliku ja olulisena. Loomulikult pole puudega inimestel vahel piisavalt oskusi ja julgust ennast tööle pakkuda või on nende enesehinnang madal ja seetõttu on nad elust kõrvale jäänud. Olukord on lahendatav tugiteenuste ja õppega, mille abil inimene aktiivsesse ellu kaasatakse.

Puudega inimene ei erine paljudes aspektides n-ö tervest inimesest. Lõppude lõpuks on meil kõigil mingi kiiks. Puudega inimesed vajavad seltsi ja sotsiaalseid suhteid nagu teisedki, seepärast tuleks võimalusel julgesti nendega kontakti luua ja neid firma kultuuri kaasata. Paljudes ettevõtetes on juba spetsiaalsed töökohadki – nt Selver on loonud kerge vaimupuudega inimestele sobiva kärukorraldaja ametikoha.

Tervetel võivad tekkida küsimused: kas puudest sobib rääkida, kui palju peab aitama, kas peab abi pakkuma, mida teha, kui puuet on võõristav vaadata jne. Kui töökaaslaseks on puudega inimene, siis tasub teada, et talle võivad olla puhkepausid vajalikumad kui tervele inimesele, kuid ka tema tahab rakendada oma võimeid ja loovust, omandada uusi teadmisi ja kogemusi. Hea töökeskkond pakub talle suurt rahuolutunnet, uusi tuttavaid, vaheldust ja suuremaid materiaalseid võimalusi. Puudega inimesed on ülimalt lojaalsed töötajad, kes oskavad tänu oma piiratud võimalustele hinnata nii tööd kui töökohta.

Teemakohased lingid
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
Tugiisiku õpik

Rajaleidja, 2012