Ei pea olema toitumisspetsialist, et nentida: sellel kuidas me sööme, on oluline mõju sellele, kuidas me jaksame.

Kes kahtleb, võib teha katse: sööb ühel tööpäeval lõunaks kartulit koos kopsaka lihatükiga, ujutatuna üle rammusa kastmega, teisel päeval aga kala või kana koos köögiviljasalatiga ja joob juurde värskelt pressitud toormahla.

Pärast esimese päeva lõunasööki tikub uni silma; maos seeduks justkui suur kivi – nagu Punamütsikese muinasjutus hundi kõhtu pandi. Teisel päeval aga on olemine kerge ja mõte vilgas ning värvidki paistavad selgemad. Nimetatud toidunäited ei pruugi muidugi vastata kõigi maitsele ja vajadustele, kuid toitumisspetsialistide nõu tasub töötaval inimesel kuulda võtta küll ning leida enda jaoks nn energiatoiduained, süüa võimalikult vähe „surnud“ toitu ja kindlasti pidada lõunat lõuna ajal. Toiduga saab reguleerida oma energiataset, süüa tervislikke vahepalasid, vältides kiirtoite, kartulikrõpse, kohukesi, gaseeritud magusjooke. Eriti just kontoritöötajatel kipub aeg-ajalt sahtlisse kogunema rottide majapidamise mõistes eeskujulikke, mitte aga kehasõbralikke varusid. Õige toitumine on tõeline päästerõngas ka väga paljude haiguste korral. Teaduslikult on tõestatud, et isegi vähi tekkes ei ole geneetilisel eelsoodumusel nii suurt mõju kui toitumisel ja elustiilil.

Kui töökoha lähedal pole piisava valikuga söögikohti, võiks kaaluda tervisliku toidu kohaletellimist mõnest toitlustusfirmast. Ja kui nn rämpstoidu eelistamine on firmas ikka väga levinud, siis kutsuda tervisliku toidu valmistamisest ja mõjust rääkima mõni tippkokk või toitlustusasjatundja.

Teemakohased lingid
Tervislik toitumine

Kasulik kirjandus
Natalie Savona. Köögipsühholoog, 2003
Gillian McKeith. Sa oled see, mida sööd, 2005
Tiiu Liebert. Toitumine: müüdid ja tegelikkus, 2008

 Rajaleidja, 2012