Käesoleva aasta 28. mail astus Euroopa Haridus-, Noorte- ja Kultuuriministrite Nõukogu ajaloolise sammu – kinnitati elukestva nõustamise resolutsioon.

Nii tööhõive kui hariduspoliitikat puudutav sedavõrd kõrgel tasemel otsus näitab selgesti, et karjäärinõustamist ei käsitleta enam pelgalt toetava meetmena, vaid sellele omistatakse keskne koht riikide elukestvat õpet, sotsiaalset kaasatust, tööturu efektiivsust ja majanduse arengut puudutava poliitika elluviimisel. Kõik need valdkonnad on otseselt seotud Euroopa Liidu strateegilise eesmärgiga olla aastaks 2010 kõige konkurentsivõimelisem ja dünaamilisem teadmistepõhine ühiskond maailmas.

Mis on elukestev nõustamine?

Resolutsioon defineerib nõustamist (guidance) kui:
“rida tegevusi, mis aitavad inimestel sõltumata nende vanusest ja eluetapist määratleda oma võimeid, oskusi ja huvisid, langetada õpingute ja töötamisega seotud otsuseid ning kujundada oma elu vastavalt omandatud oskustele ja võimetele”.

Elukestva karjäärinõustamise reaalsuseks muutmine on aga keeruline ülesanne. Viimastel aastatel OECD, Cedefopi, Euroopa Koolitusfondi ja Maailmapanga poolt läbiviidud uuringud näitavad, et täna on nõustamine suunatud üsna kitsale sihtgrupile (põhiliselt gümnaasiumiõpilased ja töötud) ning ka sisult on see suhteliselt piiratud.

Resolutsiooni põhisõnumid:

  • pöörata karjääriteenuste sisu täiustamisel erilist tähelepanu õpingute ja töökäigu juhtimise oskuste arendamisele;
  • töötada välja tõhusam karjääriteenuste, sh informatsiooni ja toodete, kvaliteeditagamise süsteem, mis lähtuks eelkõige teenuse tarbija vajadustest;
  • tugevdada poliitika ja süsteemiarenduse struktuure kaasates protsessi kõiki seotud osapooli.
  • selleks, et sünniksid tõelised muutused, tuleb sõnastatud eesmärgid muuta reaalseteks tegevusteks.
     

Seetõttu kutsub resolutsioon liikmesriike üles astuma järgmisi samme:

  • hinnata ja ümbervaadata praegune karjääriteenuste pakkumine;
  • edendada koostööd teenuseosutajate vahel, et laiendada teenuste kättesaadavust ning kindlustada nende süsteemne pakkumine;
  • suunata õppe- ja koolitusasutusi kasutama kaasavaid õpetamistehnikaid ja iseseisvat õppimist soodustavaid meetodeid.
     

Liikmesriike ja Euroopa Komisjoni kutsutakse üles:

  • kasutama eelpool nimetatud prioriteetide elluviimisel juba loodud ja tegutsevaid EL struktuure (võrgustikke, töörühmi, programme);
  • määratlema koos erinevate osapoolte ja sotsiaalsete partneritega valdkondi, kus Euroopa tasandi koostöö võiks toetada arenguid riiklikul tasandil;
  • kindlustama EL poolt rahastatud ühiste nõustamisalaste tegevuste maksimaalset mõju riikide karjääriteenustega seotud poliitikatele, süsteemidele ja praktikale;
  • analüüsima ja täiendama hetkel pakutavat nõustajakoolitust lähtuvalt parimatest Euroopa riikides kasutuselolevatest koolitusprogrammidest;
  • täiustama strateegiliseks arendustööks vajaliku tõendusmaterjali kogumist karjääriteenuste osutamise ja tulemuslikkuse kohta.
     

Elukestva nõustamise rakendamine

Kuidas aga täiustada teenuseid sel moel, et need vastaksid paremini inimeste erinevatele vajadustele erinevates eluetappides ilma, et seejuures tuleks oluliselt suurendada riiklikke investeeringuid teenusepakkumisse? Kuigi Resolutsioon sellele tähtsale küsimusele otseselt ei vasta, peitub lahendus ilmselt selles, et tänu teenuste tulemuslikkuse tõusule hakkavad ka investeeringud end senisest paremini õigustama. Tulemuslikkuse paranemise eelduseks on karjääriteenuste rõhuasetuse suunamine uute oskuste arendamisele, mitmekülgsete teenuse-pakkumise meetodite kasutuselevõtmine ja senisest tõhusam teenusepakkumise koordineerimine.

Resolutsioonis nähakse ette, et ka ülevaated elukestva nõustamise poliitika rakendamise progressi kohta lisatakse tulevikus Haridusprogrammi 2010 vahearuannetesse. See aitab karjääritemaatikal nö silma peal hoida, et Resolutsiooniga loodud arusaamad kogu Euroopas edasi areneksid ja rakendust leiaksid.


Mida see Eesti jaoks tähendab?

Teiste Euroopa ministrite seas on Resolutsioonile alla kirjutanud ka Eesti haridus- ja teadusminister Toivo Maimets. Selline otsus peaks karjääriteenuste valdkonna arengule Eestis andma juurde nii tähtsust kui uut hoogu ja näitama kõigile siinsetele osapooltele kätte ühised eesmärgid, mille poole koos teiste Euroopa riikidega liikuda.