Carol Merzin, Kaitseressursside Amet

Varasemate riigikaitse osakondade asemel töötab alates 1. augustist 2005 Kaitseressursside Amet. Ameti üks tegevusvaldkond on kutsealuste ajateenistusse kutsumise korraldamine.

Osavõtt riigikaitsest on põhiseaduslik kohustus. See teadmine peaks olema noorteni jõudnud juba üldhariduskoolis kodanikuõpetuse kursust läbides. Ometi tõdeme oma igapäevatöös, et paljud kutsealused või nende lähedased pole oma kohustuste ja õigustega piisavalt kursis.

Edasilükkamise ohud
Teadmatus ja oskamatus ajateenistuskohustust oma elu planeerimisel arvesse võtta toob kutsealustele tavaliselt kaasa mitmeid ebameeldivusi. Üks sagedamini ettetulevatest probleemidest on mitmesugused laenukohustused, mille tasumine ajateenistuse jooksul osutub keeruliseks. Üliõpilaste poolt ajateenistuskohustuse täitmise edasilükkamine võimalikult kaugele võib aga suure tõenäosusega kaasa tuua probleeme siis, kui see aeg tulevikus lõpuks kätte jõuab. Ka ei ole välismaale tööle asumine põhjenduseks kohustuste täitmata jätmiseks oma riigi ees.

Muudatused seaduses
Kaitseväeteenistuskohustust peavad täitma kõik meessoost Eesti kodanikud. Riigikaitsest osavõtmise korra sätestab Kaitseväeteenistuse seadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=968538 1. augustil 2005 jõustusid mitmed olulised Kaitseväeteenistuse seaduse muudatused.

Varasemast erinevalt ei pea kutsealune arvelevõtmiseks Kaitseressursside Ametisse kohale tulema. Rahvastikuregistri ja teiste riiklike andmekogude andmete alusel võetakse arvele kõik vastavasse vanuserühma kuuluvad meessoost Eesti kodanikud. Sealhulgas ka need isikud, kes varasematel aastatel erinevatel põhjustel on jäänud arvele võtmata.

Tervisekontroll ja kutse ajateenistusse
Kutsealusena arvelevõtmisele järgneb kaitseväeteenistuskõlblikkuse määramine Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis. Arstliku komisjoni läbinule makstakse hüvitist sõidu- ja toitlustuskulude katteks. Lisaks tervisekontrollile saab kutsealune arstlikus komisjonis esitada avaldusi ja taotlusi ning saada vastuseid oma küsimustele. Arstlikke komisjone on kokku 14 - Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Võrus, Valgas, Jõgeval, Raplas, Rakveres, Haapsalus, Kohtla-Järvel, Paides, Kuressaares ja Kärdlas.

Ajateenistusse kutsutakse 18 – 27-aastane kaitseväeteenistuseks kõlblikuks või piirangutega kõlblikuks tunnistatud kutsealune. Talle saadetakse mõistliku etteteatamisajaga kirjalik kutse, milles teatatakse ajateenistusse kutsumise kuupäev, kellaaeg ja kogunemise koht. Kutsealune saab ka tõendi ajateenistusse kutsumise kohta tööandjale või õppeasutusele esitamiseks.

Sotsiaalsed garantiid
On oluline teada, et ajateenistuse ajaks säilib ajateenijale tema töö- või teenistuskoht ja tema õppekoht õppeasutuses. Ajateenijal on ravikindlustus. Talle makstakse ajateenistuse kestel igakuiselt ajateenija toetust, tagatakse tasuta toit ja vormiriietus ning võimaldatakse puhkust. Tema lapsele makstakse ajateenija lapsetoetust. Ajateenistuse lõppedes makstakse reservi arvatud ajateenijale ühekordset toetust.

Ajapikendust saab taotleda erinevatel asjaoludel

Kutsealusele võidakse määrata ajapikendus ajateenistusse kutsumisel tema tervisliku seisundi tõttu.

Perekondlikel või majanduslikel põhjustel antakse kutsealusele ajapikendust, kui ta peab üleval vähemalt kahte või üksinda vähemalt ühte last või kui ta on ainus isik, kes hooldab raske või sügava puudega inimest, kelle ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest.

Kutsealusel on õigus ajapikendusele positiivselt akrediteeritud õppekava alusel kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli astumiseks vahetult pärast keskhariduse omandamist sama aasta 15. septembrini.

Kutsealune, kes on asunud omandama kutsekeskharidust üldkeskhariduse baasil või kõrgharidust positiivselt akrediteeritud õppekava alusel, võib vahetult pärast keskhariduse omandamist valida ajateenistuse läbimise aja kolme aasta jooksul arvates õppeasutusse vastuvõtmisest. Oma valikust tuleb Kaitseressursside Ametile kirjalikult teatada hiljemalt sama aasta 15. septembriks.

Üldkeskhariduse või kutsekeskhariduse omandamiseks päevases õppevormis on õigus taotleda ajapikendust, kuid mitte pikemaks ajaks kui selle aasta 1. juulini, mille jooksul kutsealune saab 21-aastaseks.

Valitavale ametikohale kandideerivale kutsealusele antakse ajapikendust valimistulemuste teatavaks tegemiseni või valitava kogu liikmeks oleku lõpuni.

Muudel asjaoludel ajapikenduse taotlemiseks tuleb pöörduda kaitseväeteenistuse komisjoni poole, mis töötab Kaitseministeeriumi juures. Ajapikendust peab taotlema kutsealune ise. Tööandja, vanem, spordiorganisatsioon vms seda teha ei saa.

Sanktsioonid
Kui kutsealune eirab kutset ajateenistusse või arstlikku komisjoni, karistatakse teda väärteomenetluse korras. Karistus võib olla kuni 18 000 krooni suurune trahv või kuni 30-päevane arest. Karistuse kandmine ei vabasta ajateenistuskohustuse täitmisest. Kõrvalehoidvate isikute asukoha kindlakstegemiseks võib Kaitseressursside Amet pöörduda politsei poole.

Tahtlikult toimepandud kuriteo eest reaalset vabaduskaotuslikku karistust kandnud kutsealust ajateenistusse ei kutsuta, vaid ta arvatakse reservi kui väljaõpetamata sõdur.

Ajateenistuskohustuse täitmist tuleb oma elu planeerimisel kindlasti arvesse võtta, et teade kutsealusena arvelevõtmise kohta või kutse ajateenistusse ei tuleks üllatusena ega tekiks probleeme õpingute, majanduslike kohustuste või perekonnaeluga.

Teavet ajateenistuse kohta saab kutsealune Kaitseressursside Ametist tasuta infotelefonil 8002525. Oma küsimusi võib saata e-posti aadressile krainfo@kra.ee või teave@kra.ee. Samuti võib isiklikult pöörduda aadressile Maneezi 3 Tallinnas või Puiestee 114C Tartus või maakondlike arstlike komisjonide juurde. Rohkelt infot leiab ka www.kra.ee.
aadressile Maneezi 3 Tallinnas või Puiestee 114C Tartus või maakondades asuvate arstlike komisjonide poole. Rohkelt on infot ka www.kra.ee.