Carol Merzin, Kaitseressursside Amet

Ajateenistuskohustuse poolt ja vastu diskuteeritakse üsna elavalt. Täna on aga üheselt selge, et aastani 2010 kehtib üldine ajateenistuskohustus.

Karjäärituule veergudel on ajateenistusega seonduvat ka varem käsitletud. Ent kuna igal aastal jõuavad kutsealuse ikka uued noorukid, on asjakohase teabe edastamine pidevalt vajalik.

Ajateenistuse läbimine annab noormeestele üldjuhul esimese iseseisva elu kogemuse. Riigikaitse alaste teadmiste kõrval omandatakse meeskonnatöö oskusi ja distsipliinitunnetus. Tihti aitab ajateenistuses veedetud aasta kaasa edaspidiste edukate kutsevaliku ostuste langetamisel.

Et ajateenistuskohustust tuleb täita, ei tohiks kellelegi üllatuseks olla ning sellega tuleks aegsasti arvestada. Ei laenukohustuste olemasolu ega töötamine mingil ametikohal ei ole aluseks ajateenistuskohustusest vabastamisel.

Ajateenistuse õnnestunud sobitamiseks oma eluplaanidesse on aga vaja tunda nii oma kohustusi kui ka õigusi.

Kaitseväeteenistuskohustus
Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes – täitma kaitseväeteenistuskohustust. Kaitseväeteenistuskohustuse täitmist reguleerib kaitseväeteenistuse seadus, mille mitmed olulised muudatused jõustusid käesoleva aasta alguses.

Ajateenistus
Ajateenistuse jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest. Kutsealuseid kutsutakse ajateenistusse kaitseministri poolt määratud tähtaegadel neli korda aastas – jaanuaris, aprillis, juulis ja oktoobris. Ajateenistus kestab 8 kuni 11 kuud ja konkreetse ajateenija teenistuse kestuse otsustab teenistust korraldav väeosa ülem.

Ajateenistusse kutsutakse 18-27-aastane kutsealune, kes on oma terviseseisundi poolest tunnistatud kaitseväeteenistuseks kõlblikuks või kõlblikuks piirangutega, kellel on omandatud vähemalt põhiharidus ja kes ei ole kandnud vabaduskaotuslikku karistust tahtlikult toimepandud kuriteo või rahatrahvi narkootikumidega seotud kuriteo eest.

Kutsealusele teatatakse kirjalikult ajateenistusse kutsumise kuupäev, kellaaeg ja kogunemise koht ning esemete loetelu, mis tuleb ja mida on keelatud kaasa võtta. Kutsealused toimetab kogunemiskohast teenistuskohta Kaitseressursside Amet.

Kui kutsealune soovib oma ajateenistusse kutsumist kiirendada, võib ta esitada Kaitseressursside Ametile sellekohase taotluse. Avaldus võib olla vabas vormis, kuid soovitame siiski kasutada ameti kodulehel asuvat vormi.

Ajateenijale makstakse igakuist tasu vastavalt auastmele ja teenistuses oldud ajale vahemikus 1500 kuni 4000 krooni. Aja- ja asendusteenistusest reservi arvamisel makstakse ühekordset toetust.

Ajateenistuse ajal säilib ajateenija töö- või õppekoht. Ajateenijal on ravikindlustus. Ajateenija lapsele makstakse ajateenija lapsetoetust.

Asendusteenistus
Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kutsealune on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse.

Kutsealuse taotluse asendada ajateenistus asendusteenistusega põhjendatuse hindamiseks võtab Kaitseressursside Amet kutsealuselt ja tema lähedastelt seletused. Samuti võib Amet teha järelepärimisi ka kutsealuse õppe- või töökohale või tema poolt viidatud usuorganisatsioonile.

Asendusteenistus korraldatakse Siseministeeriumi või Sotsiaalministeeriumi valitsemisala struktuuriüksuses, mis tegeleb pääste-, sotsiaalhooldus- või hädaabitöödega. Erinevalt ajateenistusest kestab asendusteenistus vähemalt 12 kuud.

Kutsealusena arvelevõtmine
Kaitseressursside Amet võtab kutsealuse kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks arvele alates tema 17-aastaseks saamisest. Kutsealune võetakse arvele rahvastikuregistri andmete alusel. Arvelevõtmisest teavitatakse kutsealust kirjalikult.

Kutsealuse arstlik läbivaatus ja kutsesobivuse hindamine
Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis määratakse kutsealuse kaitseväeteenistuskõlblikkus tema tervisliku seisundi alusel ja kutsesobivus psühholoogilise testimise tulemusel.

Kutsealusele saadetakse arstlikku komisjoni ilmumise kohta kirjalik kutse. Kutsealune peab kaasa võtma isikuttõendava dokumendi ja vormikohase perearsti tõendi. Perearsti tõendi esitamata jätmist ei saa kutsealune põhjendada asjaoluga, et eelmisel õhtul perearsti poole pöördumisel selgus, et perearst ei saa kutsealusele tõendit väljastada. Perearsti poole tuleb tõendi saamiseks pöörduda võimalikult aegsasti, soovitavalt kohe peale kutse saamist.

Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni liikmeteks on sisehaiguste arst või perearst, üldkirurg või ortopeed ja psühhiaater. Kutsealune läbib erinevad laboratoorsed ja röntgenoloogilised uuringud. Terviseseisundi hindamisel võetakse arvesse ka kutsealuse selgitusi ning kutsealuse poolt omal algatusel lisaks perearsti tõendile esitatud meditsiinidokumente. Vajaduse korral suunab arstlik komisjon kutsealuse lisauuringutele.

Kui kutsealune arstlikku komisjoni ei ilmu, ettenähtud dokumente ei esita, ei osale talle määratud lisauuringutel või psühholoogilisel testimisel, tehakse kutsealusele ettekirjutus või algatatakse väärteomenetlus. Ettekirjutuse täitmata jätmine toob endaga kaasa kuni 10 000 kroonise sunniraha nõude. Väärteomenetluse puhul võib trahvisumma ulatuda 12000 kroonini.

Kutsealune, kes on Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni poolt tunnistatud kaitseväeteenistuseks kõlblikuks või kõlblikuks piirangutega, on kohustatud viivitamatult teatama kaitseressursside Ametile oma raskest haigusest või kehalisest puudest, mis mõjutab tema kõlblikkust kaitseväeteenistuseks, ja esitama sellekohased dokumendid. Teatamine ei peata kutsealuse suhtes tehtud ajateenistusse kutsumise otsust. Selle kohustuse täitmata jätmine on karistatav.

Ajapikenduse taotlemine

Varasemast erinevalt ei ole seadusandja ette näinud ajapikenduse taotlemist erandlikel asjaoludel.

Kuni selle aasta 1. juulini, mille jooksul kutsealune saab 21-aastaseks, on õigus saada ajapikendust üldkeskhariduse omandamiseks, koolipõhises õppevormis kutseõppe omandamiseks põhikooli baasil ja koolipõhises õppevormis täiskoormusega õppes kutsekeskhariduse omandamiseks.

Kutsealustel, kes jätkavad vahetult pärast keskhariduse omandamist õpinguid kõrgkoolis, on õigus valida ajateenistuskohustuse täitma asumise kalendriaasta. Oma valikust peavad nad Kaitseressursside Ametit kirjalikult teavitama sama aasta 15.septembriks.

Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei-, piirivalve või päästeerialal õppijal on õigus ajapikendusele õpingute nominaalaja lõpuni. Sel juhul peab kutsealune ühe kuu jooksul vastuvõtmisest arvates esitama Kaitseressursside Ametile ajapikenduse saamise taotluse koos tõendiga õppeasutusse vastuvõtmise ja õpingute kestuse kohta.

Vahetult pärast keskhariduse omandamist väliskõrgkooli õppima asunud kutsealusel on võimalik taotleda ajapikendust bakalaureuseõppe lõpuni, kui ta esitab ühe kuu jooksul immatrikuleerimisest arvates taotluse ajapikenduse saamiseks koos õppeasutuse tõendiga immatrikuleerimise ja õpingute nominaalaja kestuse kohta.

Kutsealusele antakse ajapikendust laste ülevalpidamiseks ja raske või sügava puudega perekonnaliikme hooldamiseks, kui see kohustus tuleneb perekonnaseadusest. Kutsealusele, kes kandideerib kohaliku volikogu, Riigikogu või Euroopa Parlamendi valimistel, antakse ajapikendust valimistulemuste teatavakstegemiseni või valitava kogu liikmeks oleku lõpuni.

Kutsealusel on kohustus teavitada Kaitseressursside Ametit ajapikenduse andmisel aluseks olnud asjaolude äralangemisest. Selle kohustuse täitmata jätmist karistatakse väärteomenetluse korras.

Lisainfo

Kutsealused võivad ajateenistuse küsimustes helistada Kaitseressursside Ameti tasuta infotelefonile 800 2525.

Meie kodulehekülje aadress on www.kra.ee. Lisaks üksikasjalikule informatsioonile leiduvad kodulehel ka taotluste vormid. Taotlusi võib esitada aadressil Kaitseressursside Amet, Maneeži 3, 10117 Tallinn, digitaalallkirjaga kinnitatult e-posti aadressile krainfo@kra.ee või Kodanikuportaali kaudu.

Karjäärinõustajad ja õpetajad saavad teavet e-posti aadressilt krainfo@kra.ee või carol.merzin@kra.ee. Samas on oodatud ka ettepanekud teavitamise paremaks korraldamiseks.