Keeletoimetaja

Keeletoimetajad toimetavad raamatuid, artikleid ja muid tekste.

Mis töö see on?

Keeletoimetaja teeb teksti ladusaks ja üheselt arusaadavaks. Vajadusel sõnastab ta laused ümber, et need oleksid stiililt ühtsed ja vastaksid keelereeglitele, korrigeerib sõnajärge ja sõnavalikut (nt kui on eksitud sõnade tähendusega), parandab õigekirja- ja loogikavead, kontrollib terminite õigsust ja ning ühtlustab oskussõnavara kasutamise. Tõlketekstide puhul tuleb toimetajal kontrollida ka tõlketeksti vastavust algtekstile, st kas algteksti mõte on tõlkes õigesti ja midagi vahele jätmata edasi antud.
Lisaks keeleliste kohmakuste silumisele on keeletoimetaja ülesanne sageli kontrollida ka fakte, vajadusel teksti kärpida või lisada joonealuseid selgitusi. Enamasti sisaldab keeletoimetamine ka tehnilist viimistlemist (reavahe, teksti äärised, kirja tüüp).
Mõistagi on suur vahe, kas tuleb toimetada ilukirjanduslikku või teaduslikku teksti või tõlget. Tõlketeksti toimetamine nõuab nii lähte- kui tõlkekeele valdamist, teaduslike tekstide toimetamisel tulevad kasuks eelteadmised vastavast valdkonnast.
Kirjastuses käib töö enamasti nii, et esmalt antakse käsikiri keeletoimetajale, kes tegeleb sellega n-ö mustast käsikirjast kuni korrektuurini – parandab õigekirja- ja sisestusvead, vaatab üle ka käsikirja vastavuse kirjastuse viitamissüsteemile, märgib välja vastuolud ja eksitused, mis tuleb täpsustada ja parandada. Kui kõik need asjad on korda tehtud, läheb käsikiri küljendusse. Keeletoimetaja loeb ka küljendatud käsikirja veelkord läbi.
Keeletoimetaja on nagu intellektuaalne koristaja – tema töö on korrastada teiste mõtteid ja ideid ning seista hea trükise keelise ja vormilise korrektsuse eest. Samas on keeletoimetaja ka nagu õpetaja, kes harib toimetuses oma kolleege ning puhta keelekasutuse kaudu ka lugejaid.


Millised on töötingimused?

Enamik keeletoimetaja tööajast möödub arvutiekraani ees. Toimetaja võib töötada ka kodus, kuid ta olema kirjastusele või toimetusele ning tekstide autoritele teabevahetuseks kättesaadav.
Sageli tuleb uurida sõnaraamatuid ja teatmeteoseid ning käsilolevat valdkonda puudutavat kirjandust. Pidev tekstide lugemine ja parandamine arvutis või väljatrükis mõjub silmadele üsna koormavalt. Tööd raskendab ka asjaolu, et sageli ei väljenda autorid oma mõtteid piisavalt selgelt ja arusaadavalt.
Tööaeg võib sõltuvalt konkreetsest töökohast olla üsna erinev. Raamatukirjastuse keeletoimetajate tööaeg on kõige regulaarsem. Etteantud tähtaegadest kinnipidamiseks tuleb neilgi aeg-ajalt lisaaega võtta ka õhtutundidest ja puhkepäevadest. Hommikulehtede toimetustes peab olema valmis tööks ka hilisõhtul ja öösel. Kõige ebaregulaarsem tööaeg on ajakirjade toimetustes töötavail keeletoimetajail – töö kipub kuhjuma ikka vahetult enne ajakirjanumbri trükkiandmist.


Aga nõuded tervisele?

Erinõudeid keeletoimetaja tervisele ei ole. Pidev istuvas asendis töötamine võib süvendada jalgade veenilaiendeid ja põlvehädasid. Pidev silmadele langev koormus võib halvendada niigi probleemset nägemist või põhjustada silmade valulikkust ja kuiva silma sündroomi.


Milliseid teadmisi, oskusi ja iseloomuomadusi on selles ametis vaja?

Keeletoimetaja peab oskama koostada korrektset eestikeelset teksti ja toimetada teiste autorite tekste. Vajalikud on keelte valdamine, kirjalik ja suuline väljendusoskus, iseseisvus, analüüsi- ja sünteesivõime – oskus analüüsida nii keelelist teksti kui ka infot üldisemalt. Selles ametis tuleb ennast kursis hoida keele- ja õigekirjareeglite muutustega. Suur lugemus aitab arendada keele- ja stiilitaju, mis on keeletoimetaja töös esmatähtsad. Tänu suurele lugemusele kasvab ka toimetaja silmaring. Tõlketeoste toimetamisel on vajalik tõlkekeele korralik valdamine. Enamik keeletoimetajaid ei pääse üle ega ümber teatmeteoste kasutamisest, seega tuleb vallata kunsti leida vajaminev võimalikult väiksema ajakuluga.
Hea suhtlemisoskus võimaldab keeletoimetajal oma parandusi tööde autoritele ja tõlkijatele paremini arusaadavaks teha.
Töö eeldab täpsust, kannatlikkust, kohusetunnet, tähelepanu detailide suhtes ja võimet näha trükivigu.


Millised on nõuded haridusele ja väljaõppevõimalused?

Keeletoimetaja töös tuleb kasuks filoloogiharidus. Eesti filoloogiat saab õppida Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas ja Tallinna Ülikooli filoloogiateaduskonnas bakalaureuse- ja magistriõppekava alusel. Mõlemas kõrgkoolis on võimalik omandada ka ülikooliharidus inglise, saksa, vene ja teistel võõrfiloloogia erialadel.
Filoloogiharidus ei pruugi anda aga kõiki keeletoimetaja tööks vajalikke teadmisi ja oskusi – kasuks tuleb erialakoolitus. Keeletoimetajaks saab õppida magistriõppekava alusel Tartu Ülikooli avatud ülikoolis ja Tallinna Ülikooli filoloogiateaduskonnas nii riigieelarvelistel kui ka tasulistel õppekohtadel. Õppima asumiseks on vajalik bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Õpe on suunatud rakenduslikust süvaõppest huvitatuile – kirjastustes või toimetustes töötavaile keeletoimetajatele, asutuste pressisekretäridele jt tekstide koostavaile ja toimetavaile inimestele ning täienduskoolitust või vajavatele eesti filoloogidele. Magistriõpingud annavad võimaluse jätkata õpinguid näiteks lingvistika doktoriõppes.
Heaks keeletoimetajaks saadakse ikkagi aastate jooksul ametialase kogemuse ja pideva enesetäiendamisega.

Gümnaasiumis tuleks toimetajatööst huvitatuil pöörata suuremat tähelepanu eesti keelele, võõrkeeltele, kodanikuõpetusele ning aja- ja kultuuriloole. Kindlasti tuleb kasuks koolilehe toimetamine.


Millised on karjäärivõimalused ja tulevikuväljavaated?

Suurem osa keeletoimetajatest leiab rakendust raamatute, ajakirjade, ajalehtede ja muude väljaannete toimetustes. Nõudlus toimetamistöö järele on suur ka Euroopa Liidu tekstidega tegelevais institutsioonides ning oskussõnavara, keelekorralduse ja keelehoolde alal. Samuti vajavad keeletoimetajaid tõlkebürood, ministeeriumid jt tekstiloomega kokku puutuvad asutused. Mõned keeletoimetajad tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjana või asutavad oma osaühingu, tehes sel moel lepingulisi töid.
Kirjastamine on Eesti loomemajanduse kõige suurem valdkond. Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal 270 kirjastamisega seotud ettevõtet, kus töötas kokku ligikaudu 3300 inimest. Suuremad kirjastused paiknevad peamiselt Tallinnas ja Tartus.
Ajakirjade turuliider on AS Ajakirjade Kirjastus. Ajalehti annavad välja AS Postimees, Eesti Ekspressi Kirjastuse AS, AS Äripäeva Kirjastus, Eesti Päevalehe AS ja mitmed väiksemad kirjastused. Õpikute kirjastamisel on jäme ots Avita ja Koolibri käes, arvestatavamad entsüklopeedia- ja sõnaraamatutegijad on Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS ja TEA Kirjastus, ilukirjandust ja lasteraamatuid toovad turule Sinisukk AS, Tänapäev AS, Egmont AS jpt.
Elu on näidanud, et enamikus tekstiloomeasutustes püsib jätkuv vajadus heade keeletoimetajate järele.

Sarnased ametid: keeleõpetaja, korrektor, pressisekretär.


Sissetulek ja soodustused

Kirjastuste keeletoimetajate palk sõltub kirjastuse majandustulemustest, tehtud töö mahust ja poolte konkreetsest kokkuleppest. Töötasu määramisel on oluline ka toimetatavate tekstide temaatika – väga spetsiifiliste teemade puhul on tasu kõrgem. Ettevõtjana tegutseva keeletoimetaja sissetulek sõltub eelkõige lepingutest ning tema enda kogemusest ja kiirusest.
Raamatukirjastustes makstakse üldjuhul põhipalka, millele võib lisanduda raamatute läbimüügist saadavast kasumist sõltuv tulemuspalk.
Ajalehe- ja ajakirjatoimetuses võib põhipalgale lisanduda honorar toimetaja enda kirjutatud artiklite eest. Üldjuhul on suures ja stabiilses väljaandes (nt üleriigilises ajalehes) palk oluliselt kõrgem kui väikeses maakonnalehes.
 
Suuremad kirjastused toetavad töötajate erialast täiendusõpet ja sportimist. Korraldatakse ka mitmesuguseid firmaüritusi.


Viited

Emakeele Seltsi koduleht – www.emakeeleselts.ee
Eesti Keele Instituudi koduleht – www.eki.ee
Eesti Kirjastuste Liidu koduleht – www.estbook.ee
Eesti Tõlkebüroode Liidu koduleht - www.etbl.ee

Kirjeldus koostatud: märts 2008