Idee omavalitsuste koostööks - 2002.a kevadel otsustasid viis Jõgevamaa omavalitsust: Saare, Torma, Pala ja Tabivere vallad ning Mustvee linn asutada MTÜ Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskuse. 2004. aastal liitusid Aktiviseerimiskeskuse tegevusega Jõgeva ja Kasepää vald.

Ideed omavalitsuste koostööle põhineva tegevuse käivitamiseks olid juba hakanud idanema 1998. aastal. See oli aeg, kus maapiirkondades valitses suur tööpuudus ja sotsiaalprobleemid vajasid kohest lahendamist. Jõgevamaa on hõreda asustusega põllumajanduspiirkond, kus töökohtade arv on piiratud ja neid tekib vähe juurde. Piiratud ühistranspordi võimalused ei soodusta töölkäimist elukohast kaugemates keskustes.


Urmas Paju, MTÜ Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskus

Koostöös peitub jõud
Ühistegevuse üheks olulisemaks eesmärgiks püstitati küsimus: kuidas tuua töötuid tagasi tööturule? Selleks otsiti võimalusi, et rakendada igasse omavalitsusse tööle töötute tugiisik ja juhendaja. Alustati töötute andmebaasi koostamise ja tööturualaste uuringutega. Koostöös ettevõtjate, kohalike omavalitsuste ja Tööturuametiga otsiti võimalusi töötute rakendamiseks. Tegevuse käivitamiseks sobivad ruumid leiti looduslikult kaunis paigas – Saare vallas Voorel. Omavalitsustevahelise ühistegevuse üheks eestvedajaks oli algusest peale kujunenud Saare vallavanem Jüri Morozov. Esimesed tegutsemisaastad kujunesid küllaltki keerulisteks – olemas oli tahe ja vajadus koos tegutsemiseks, kuid puudu jäi rahalisi ressursse ja ka oskusi.

Euroopa Sotsiaalfondi abi
Pikkamööda paranesid võimalused ja oskused ning Aktiviseerimiskeskus suutis aastatel 2004-2007 koostöös liitunud omavalitsustega töötuse probleemi lahendamiseks Jõgevamaal käivitada Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toel kaks mahukat projekti: „Pikaajaliste töötute integreerimine tööturule” ja„Heitunute ja pikaajaliste töötute suunamine tööturuteenuste juurde sotsiaalse rehabilitatsiooni kaudu”. Nende kahe projekti kogumaksumuseks kujunes 14,3 milj. krooni, ESFi toetus kokku on olnud 9,96 milj. krooni, omavalitsuste kaasfinantseering 4,3 milj. krooni.

Tegevuse eesmärgiks oli Aktiviseerimiskeskuse tegevusega ühinenud omavalitsuste piirkonnas pikaajaliste töötute vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, informatsiooni kättesaadavuse parandamine ja pikaajaliste töötute tööle saamine.

Heitumus ja pikaajaline töötus olid projekti rakenduspiirkonnas suur probleem. Maakonna äärealadelt on keerukas ja kulukas pääseda keskustesse, mis omakorda põhjustas tööturuteenustest loobumist ning vähendas sihtrühma võimalusi konkureerida vabadele töökohtadele.

Kahe projekti sihtrühmaks oli kokku planeeritud 449 töötut, tegelikult osales aga 608 (mehi 285 ja naisi 323), nendest pikaajalisi töötutuid 474, heitunuid 134. Mustvee ja Kaspää piirkondades osales ka hulgaliselt venekeelseid inimesi.

Kaheksa omavalitsuse koostöö
Nende projektide käigus töötati kaheksas omavalitsuses välja rehabilitatsiooni kord, mis nägi ette, et pikaajalisel töötul tuleb osaleda kuus ette nähtud tunnid tööharjutusel, et saada omavalitsuselt toimetuleku toetust. Tööle võeti tugiisikud ja juhendajad, keda koolitati projektide käigus mitmel korral. Loodi elektrooniline andmebaas, mis annab täieliku ülevaate projektides osalenud inimestest.

Juba esimese paari kuuga said inimeste eelarvamused kummutatud ja tänu mitmekülgsetele koolitustele hakkas inimeste meeleolu ja enesekindlus paranema. Väga suurt abi andis töötutele nende individuaalne regulaarne nõustamine. Paljud töötud on tagantjärgi rõhutanud, et väga palju aitas neid kriisist väljasaamisel individuaalne nõustamine, koolitused ja töötubades tekkinud suhtlemisring omasuguste inimestega. Kokku koolitati projektide käigus 414 inimest, individuaalsel nõustamisel osales 585 inimest. Koolitustel ja nõustamisel olid meie headeks parkneriteks Luua Metsanduskool, OÜ Metsatark, Vooremaa Koolituskeskus ja Kesk-Eesti Arenduskeskus.

Projektide käigus loodi omavalitsustes käsitöötoad puutöö ja õmblus- ning kudumistööde tegemiseks, osteti töövahendid ja soetati tööks vajalikud materjalid. Nende käsitöötubade kasutamine kujunes väga populaarseks.

2008. aasta jaanuaris toimunud projektide kokkuvõtval konverentsil selgus, et enam kui kolme aasta jooksul on tööturule tagasi toodud rohkem kui 180 inimest, neist alalisele tööle sai 120 ja ajutisele tööle ca 30 inimest.

Tulevikuvõimalused peituvad elukestvas õppes
Peale projektide lõppemist on Aktiviseerimiskeskuse ees suhteliselt keeruline aeg, sest ESFi uus rahastamise periood ei ole veel käivitunud. Seetõttu oleme tegelenud tulevikuks uute suundade väljatöötamise ja lahendamist vajavate ideede kogumisega. Aktiviseerimiskeskus peab olema võimeline korraldama inimeste kodukoha lähedal elukestvat õpet – see on üks tuleviku tegevustest. Praegu Eestis alanud majanduskeskkonna jahtumine toob arvatavasti kaasa töötuse probleemi kasvu. Meil on õnneks nüüd piisavalt kogemusi, kuidas inimesi töökoha kaotamisel aidata. Oleme selleks valmis.

Keskuse tegevusest lähemalt: www.aktivkeskus.ee.