Tööalase edukuse hindamine on subjektiivne, lähtudes seatud eesmärkidest, kontekstist ja inimese võimetest ning haridusest. Ameti- ja tegevusalade struktuur võimaldab hinnata majanduse ja tööturu iseloomu, struktuuri muutust ajas, nii senist arengut kui ka tulevikusuundumusi.

Ametialane struktuur ja selle muutus

Ametialase struktuuri muutust võib hinnata mitmeti. Kuigi muutused enamiku ametiala pearühmade lõikes ei ole olnud väga suured, on oluliselt vähenenud põllumajanduse ja kalanduse oskustööliste osatähtsus, mis on seotud ka primaarsektoris hõivatute arvu olulise vähenemisega. 1995. aastaks kasvas oluliselt teenindus- ja müügitöötajate osatähtsus, mis on sealt alates mõõdukalt tõusnud kuni 2010. aastani. 2010. aastal tõusis oluliselt võrreldes 2005. aastaga tippspetsialistide osatähtsus. Selle suhteliselt kiire tõusu põhjuseks võivad olla ühelt poolt küll aeglased sammud teadmistepõhise majanduse poole liikumisel, kuid teiselt poolt ja olulisema tähtsusega siiski kiirem hõive vähenemine majanduskriisi tagajärjel näiteks oskus- ja käsitööliste osas (vt Joonis 1).

Ametiala pearühmad väljendavad tööülesannete iseloomu üldisel tasandil ja ka positsiooni hõivatute seas ning ei pruugi anda detailset ülevaadet ametikohtadel teostatavate töösoorituste sisu ja nende muutuste kohta ajas. Teisisõnu, hoolimata sellest, et ametialade struktuur pearühmade järgi ei ole väga palju muutnud, on olnud muutused siiski olulised. Näiteks võidakse käesoleval ajal tööturul vajada hoopis teistsuguste teadmiste ja oskustega tippspetsialiste kui kümme aastat tagasi.

Ametialase struktuuri alusel on Eesti kohta Euroopa Liidu kontekstis üsna keeruline hinnata. Näiteks on tippspetsialistide osatähtsus Eestis isegi pisut suurem kui Euroopa Liidus (EL27) keskmiselt ning üsna samas suurusjärgus meie lähinaabri Soome sama näitajaga. Ometi iseloomustatakse Soome majandust kui teadmistepõhist ning Eesti majandust teadmispõhisuse poole liikuvana. Seega on nii üksikisikute kui ka riigi edukuse hindamiseks oluline, mida needsamad tippspetsialistid tööalaselt täpsemalt teevad, kui suur on nende tööviljakus ning loodav lisandväärtus. Loomulikult ei sõltu tööviljakus ainult võimekast töötajast, vaid ka töö organiseerimisest ettevõtja poolt ning lisaks toodangu või teenuste müügioskustest.


Joonis.1. Ametialane struktuur ja selle muutus aastate lõikes. %.
Allikas: Statistikaamet, Eesti Tööjõu Uuring

Ametiala ja omandatud haridustaseme vahelised seosed

See, millisel ametikohal töötatakse, on suuresti sõltuv omandatud haridusest – mida põhjalikumaid teadmisi ja oskusi ametikohal hakkamasaamiseks eeldatakse, seda kõrgema haridustasemega töötajaid üldjuhul ka vajatakse. Kõrgharidusega hõivatutest 70% töötas 2010. aastal kas juhi või tippspetsialistina, seega vaid vähem kui kolmandik teistel ametipositsioonidel. Üsna ootuspärane on ka see, et alg- või põhihariduse omandanutel on vähem asja kõrgematele ametipositsioonidele ning nende seas on ka kõige enam lihttöölisi. Üsna mitmekesine ja üksteisest mitte väga palju erinev on ametialane struktuur üldkeskhariduse ja kutse omandanute puhul (vt. Joonis 2).


Joonis 2. Ametialane struktuur haridustaseme lõikes. %.
Allikas: Statistikaamet. Eesti Tööjõu Uuring

Haridus ei ole samas ainuke ametipositsiooni mõjutav tegur. Ametipositsiooni võivad mõjutada oluliselt ka näiteks sugu, rahvus ja vanus.

Muutused tegevusalade lõikes

Muutused tegevusalade lõikes peegeldavad vahest pareminigi Eestis toimunud struktuurseid muutusi. Primaarsektoris, kuhu kuulub näiteks põllumajandus, on hõivatute arv ja osatähtsus kahanenud kogu iseseisvusperioodi jooksul. Hõivatute arv on seal 2010. aastaks vähenenud 25 000-ni (s.o 4,4% hõivatutest). Sekundaarsektoris (nt töötlev tööstus) püsis hõivatute osatähtsus stabiilselt kolmandiku juures (2007. aastal 35,2% hõivatutest), kuid 2010. aastaks – eelkõige seoses majanduskriisi mõjudega – langes hõivatute osatähtsus seal 31%-ni.

2007. aastal oli tertsiaarsektori (nt teenindus) osatähtsus 60,1%, 2010. aastaks küündis osatähtsus juba 65%-ni; arenenud riikides küündib samas selle sektori hõivatute osatähtsus vähemalt 70%-ni. Tertsiaarsektori osatähtsuse tõus ei ole viimase kolme aasta jooksul aset leidnud primaar- või sekundaarsektoris töötanute töökohavahetuse tõttu, vaid pigem seoses nimetatud sektorites töötanute töökoha kaotamisega. 2010. aastaks vähenes hõivatus oluliselt näiteks sekundaarsektorisse kuuluvates töötlevas tööstuses ja ehituses.

Kokkuvõtteks

Alates Eesti taasiseseisvumisest on oluliselt muutunud nii ametialane struktuur kui tegevusalade osatähtsus majanduses. Omandatud haridus mõjutab oluliselt ametialast struktuuri ning kõrgem haridus tagab üldjuhul ka parema ametialase positsiooni. Samas on parema ametipositsiooni mõiste subjektiivne. Kui üldjuhul mõistetakse parema ametipositsioonina näiteks juhi või tippspetsialisti ametikohta, siis subjektiivselt hinnates võib parim olla ka oskustöölise ametikoht. Samas on ka heaks oskustööliseks saamiseks vajalik hea haridus ning eelkõige soov soovitud ametikohal töötada.

Kasutatud allikad:
Statistikaamet
Eurostat

Artikli autor: Siim Krusell
Artikli ja jooniste valmimist toetas Euroopa Sotsiaalfond
Rajaleidja, 2011