Merike Mändla
Alus- ja põhihariduse talituse peaekspert
Haridus- ja Teadusministeerium

Viimasel ajal on palju poleemikat tekitanud kavandatav põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus, millega soovitakse kohustuslikuks muuta iga-aastased õpilasega läbiviidavad arenguvestlused.



Tegelikult pole see midagi uut – juba praegu on paljudes koolides nendega algust tehtud. Haridus- ja Teadusministeeriumil on kavas koondada erinevate koolide positiivne kogemus ning välja anda väike juhendmaterjal arenguvestluste korraldamiseks. Kuidas arenguvestlused koolis täpselt toimuma hakkavad ja kuidas neid läbi viiakse, jääb iga kooli otsustada, lähtudes nii paikkonna, laste kui ka lastevanemate eripärast.

Oma olemuselt on arenguvestlus regulaarne, ettevalmistatud ja planeeritud vestlus klassijuhataja, lapsevanema ja õpilase vahel, mille käigus erinevad osapooled saavad tagasisidet nii õpilase õpitulemustest (nn. akadeemilisest tasemest, võimekusest, tööoskusest, motiveeritusest), õpilase huvidest kui ka õpilase käitumisest ja seda mõjutavatest asjaoludest (integreeritus klassi, suhted teiste õpilastega jms). Vajadusel võib arenguvestlusesse kaasata teisi spetsialiste (eripedagoog, psühholoog, sotsiaaltöötaja, karjäärinõustaja jm).

Vestluse eesmärgid
Sellise vestluse üldiseks eesmärgiks on lapse arenguks parimate ja soodsaimate tingimuste ning võimaluste leidmine, arenguliste iseärasuste arvestamine, õpilase motiveerituse ja eneseanalüüsi oskuse toetamine, vastastikune infovahetus ja diskussioon. Nii õpilased kui ka lapsevanemad peavad teadma, milliste eesmärkide ning õpitulemuste saavutamist neilt oodatakse. Arenguvestlusel saab õpilane analüüsida ennast ja oma tegevust ning anda hinnangu oma saavutustele, tehtud valikutele. Lapsevanemad saavad informatsiooni lapse arengu kohta koolis ja kollektiivis, nõuandeid ja soovitusi tema arendamiseks, vajadusel erialaspetsialistide poole pöördumiseks. Õpetajad seevastu kuulevad lapsevanemate ootustest lapse, kooli, õpetaja ja iseenda suhtes, lapse huvidest ja harjumustest väljaspool kooli, saavad tagasisidet oma tegevusele. Selliste vestluste puhul ei jää tähelepanuta ka passiivsemad ja vaiksemad õpilased.
Arenguvestluse käigus täpsustatakse kodu ja kooli vastastikused ootused koostöö suhtes, et aidata kaasa õpilase enda püstitatud eesmärkide saavutamisele.
Probleemide ilmnemisel pakutakse välja võimalikud lahendused. Õigus otsustamiseks ja valikute tegemiseks jääb siiski vanematele, sest nende sõnal oma laste haridustee valiku küsimuses on kaalu ja nende mõju valikule on suur.

Õpimapp nõustamise pidepunktina
Arenguvestlused on tihedalt seotud ka kutse- ja karjäärinõustamisalase tegevusega. On ju nõustamise üheks eesmärgiks arendada õpilase tugevaid külgi ja suurendada õpilase soovi rakendada neid tugevaid külgi edasise haridustee valikul, teha kindlaks õpilase individuaalne vajadus abi järele koolitee läbimiseks, toetada õpilasi, kellel on valiku tegemisel mingil põhjusel raskusi.
Nõustamisprotsess peaks kestma niikaua, kuni õpilane on jõudnud äratundmisele oma eelduste ja võimaluste osas ning teinud nende põhjal teadliku ja pädeva valiku. Eneseanalüüsi ja valiku tegemist hõlbustaks õpimapp, kus õpilane saaks hoida aastate jooksul karjäärinõustamise ja kutsesuunitlustöö käigus tehtud töid, arutelude märkmeid, testitulemusi jne. See aitab õpilasel näha oma edusamme ja mõelda uute teadmiste tähenduse üle oma elus.

Esimeses kooliastmes võiks koguda õpimappi tööd, kus laps räägib või joonistab oma tulevikuunistustest, mida talle meeldib ette võtta, mis talle vanemate elukutsete juures meeldib jms. Keskastmeklassides võib õpilane juba analüüsida oma tugevaid ja nõrku külgi, mida ta tahab paremini osata, missugused tegevused ja elukutsed talle meeldivad, mida ta kavatseb teha, et paremaks saada. Kolmandal kooliastmel kogutakse õpimappi soovid haridustee jätkamiseks pärast põhikooli lõpetamist, millised eeldused on õpingute alustamiseks soovitud eriala(de)l, läbiviidud testide tulemused. Samuti analüüsitakse, millised eeldused on juba saavutatud, mida on veel võimalik saavutada 7., 8. ja 9. klassis. Lisatakse infot vaba aja tegemiste ja huvide kohta.

Õpimapp tõhustab koostööd lapsevanematega ning võiks saada üheks karjäärinõustamise protsessi pidepunktiks ja arenguvestluse osaks. Samas aitab isiklik õpimapp ka õpilasel endal näha oma arengut ja välja tuua oma edusamme, saavutusi, seostada oma isikuomadusi ja tulevikuplaanide ja töömaailmas vajaminevate oskustega. Õpimapi koostamine ja korrastamine annab õpilasele väärtusliku kogemuse.