Ande Magus SA Innove karjääriteenuste arenduskeskusest palusid konverentsikülalistel jagada oma ootusi ja muljeid karjäärikonverentsi kohta ning teenustest ja nende arengutest laiemalt.

ANDRES HAUGAS
Pärnu Linnavalitsus, haridusosakonna juhataja

Milliste ootustega konverentsile tulite?
Tulin ootusega saada uusi mõtteid. Kuna Pärnu linn on olnud õppenõustamise ja karjäärinõustamise osas üks Eesti Vabariigi lipulaevadest, siis püüame jätkuvalt oma mõtetega olla võimalikult homses päevas; nii ei saanudki seda võimalust kasutamata jätta.

Milliste uute, konverentsilt saadud mõtetega lähete tagasi Pärnusse?
Minu jaoks olulisim oli Raimo Vuorineni ettekanne karjääriteenuste paradigma muutusest Euroopa Liidus. Kuulsime põhjanaabrite kogemust, mis on ühtlasi ka Euroopa Liidu tervikkogemus. Sellest ettekandest õhkus suuremat integreeritust ja süsteemsust, kui meil Eesti praegu on – tundub, et oleme sellel alal veel mitu sammu maas.

Muret teeb see, et meie riigis puudub valdkonna integreeritus; karjääriteenuste süsteemi püütakse üles ehitada eraldiseisva süsteemina, mis ei lõimu nii jõuliselt kui vaja. Oluline on, et karjääriteenuste pakkumisega tegeletakse kõikidel tasanditel, mis noore inimese elu mõjutavad. Näiteks peaks iga õpetaja suutma õpilasele selgitada konkreetse aine sidusust reaalse eluga – milliste elukutsete puhul on selle aine tundmine oluline, milliste elukutsete puhul täiesti möödapääsmatu jms. Noortel peaks tekkima arusaam, et vajadusel pakutakse neile abi ja konsultatsiooni.

Kuidas saaks KOV-i- tasandil kaasa aidata karjääriteenuste arengule? Kuivõrd saab KOV aidata, et teenused oleksid paremini kättesaadavad?
Kõik sammud ei pea olema omavalitsuse alluvuses, kuna me toimetame ühtses kultuuriruumis – kõige olulisem on koostöö ja ühise tahtmise olemasolu. Näiteks on meil homme omavalitsuste haridusosakonna spetsialistide kohtumine töötukassa Pärnumaa osakonna esindajatega, et arutada tõsisemate koostöövõimaluste üle – kuidas jagada funktsioone Pärnumaa Kutsenõustamiskeskusega, et ei oleks dubleerimist ja klientide pärast võistlemist.

 


KALLE VISTER
Valga Maavalitsus, haridus- ja kultuuritalituse juhataja

Milliste ootustega konverentsile tulite?
Tekkis küsimus, et mis saab edasi kui lõpeb projektipõhine karjäärivaldkonna rahastus ja töö. Olen ise olnud koolijuht ja nüüd maavalitsuse haridustalituse juhina on mulle oluline, et see töö oleks meie maakonnas jätkusuutlik. Mind huvitab see, kuidas mõeldakse teistes maakondades ja millised lahendid on leitud.

Mida võtate kaasa konverentsilt?
Kindlasti palju mõtteid, ka tugevamat sõnumit, mida edastada omavalitsuste juhtidele ja koolijuhtidele – koos kõigi partneritega saame seda tööd hästi jätkata. Olles ise ka ühe omavalitsuse volikogu esimees, on oluline edastada omavalitsuste juhtidele sõnumit, et arengukavades peaks olema sees kindlasti ka karjääritöö valdkond. Seetõttu tuleb arengukavad üle vaadata ja jätkusuutlikkuse tagamiseks sisse viia võimalikud muudatused. Oluline on suurendada omavalitsuste juhtide teadlikkust karjääriteenuste temaatikast.

Milline teenus (karjääriinfo, karjääriõpe, karjäärinõustamine) oleks noorele kõige vajalikum, millist teenust võiks kõige rohkem arendada?

Näen neid kõiki kompleksselt. See, et karjääriõpe on uude põhikooli ja gümnaasiumi riiklikkuse õppekavasse sisse toodud, on suur pluss.

 


OTT KASURI
Eesti Maaomavalitsuste Liit, tegevdirektor

Mis mõjutab karjääriteenuste arengut/järjepidevust? Kuidas saab omavalitsus sellele kaasa aidata?
Karjääriteenuste arengut tuleks vaadata koos üld- ja kutseharidussüsteemi arenguga, samuti ettevõtluse vajadusega; loomulikult vajatakse spetsialiste ka avalikus sektoris. Väga hästi toimib töövarjuks olemine, seda nii ettevõtluses kui kohalikus omavalitsuses. Tean seda soovitada, sest minul endal on olnud korduvalt töövari Tabasalu Ühisgümnaasiumist.

Kokkulepped ja koostöö peaks toimima laiemalt, seda ka omavalitsuste vahel. Koostööks on vaja tahet ka poliitilisel tasandil. Ühistegevust ei saa planeerida ega vajalikke otsuseid vastu võtta, kui kokkulepped muutuvad. Kus näiteks osutada karjäärinõustamise teenust maakonnas, kui on otsustatud seda teha ühiselt maakondliku omavalitsusliidu egiidi all.

Tähtis on see, et täna on meil olemas kvalifitseeritud inimesed, kes teenust pakuvad ning kõikides maakondades on toimiv võrgustik.

 


MARGIT KAGADZE
Hiiumaa Teavitamis- ja nõustamiskeskus, juhataja

Mida teha, et valdkonna areng oleks jätkusuutlik?

Oluline on üle vaadata eri arengukavade dokumendid. Karjääriteenused peaksid olema selgelt sõnastatud valdkondade ja koostööpartnerite vahel – mida pakuvad teavitamis- ja nõustamiskeskused koolidele, lasteaedadele, ettevõtjatele. Leppigem asjades kokku! Selgeks tuleb rääkida ka rahastamismudelid ning teha vajalikud muudatused seadusandluses – näiteks ootavad koolid koordinaatori ametikoha loomist.

Tähtis on luua ühised kokkulepped, vaadata koos kaugemasse tulevikku. Programmide ajal tehtud tubli töö on ka midagi väärt!