CV koostamise puhul pole tegemist keerulise teadusega, küll aga on abi mõningatest rusikareeglitest, et oma konkurentsivõimet tõsta.

Näiteks ei ole iial kasu pelgalt töökohtade ja koolide lakoonilisest loetelust, sest see ei ava varasema kogemuse tegelikku sisu.

Tuleks kirjutada lahti, milliseid ülesandeid eelmistes töökohtades täideti, millised olid saavutused, kui suur oli firma jne. Sama kehtib ka hariduse kohta – kasulik on märkida CV-sse iga asjasse puutuv lisaeriala, projekt või mõni koolitöö, mis annab inimese teadmiste ja võimete kohta paremini aimu.
CV peaks ühest küljest näitama, et tegemist on sobiva kandidaadiga, teisalt vastama tööandja küsimusele, miks ta peaks just selle inimese tööintervjuule kutsuma ja tema värbamist kaaluma. Enamasti on tunnustatud värbamisfirmade andmebaasides CV vormil ka koht, kus ennast reklaamida – st kirjutada lühike kokkuvõte, mis inimene oled ja millist tööd otsid.
See on sama personaalne nagu allkiri ja tasub vaeva, et lihvida jutt paljuütlevaks ja sujuvaks tekstiks. Enese avamise poolelt peaks CV–s olema kindlasti juttu ka isiksuseomadustest, hobidest ja muudest töö juures hinnatud oskustest (keeled, arvuti, projektijuhtimine jne).

Kogemused on näidanud, et tööotsijad kalduvad CV koostamisel kahte äärmusse. Nad kas kirjeldavad oma saavutusi mitmel lehel ja liigsete ilustustega või jäävad liiga napisõnaliseks.
Siin on abi sellest, et jääda asjakohasuse piiresse. Kui täienduskoolitusi kipub juba olema rohkem kui 10, siis oleks mõistlik neid ühiste nimetajate alla kokku tõmmata. Tööotsija, kes arvab et tal polegi CV-sse midagi panna, peaks seevastu kirjeldama põhjalikumalt oma ootusi tulevasele karjäärile ja nimetama töökogemuse puudumisel projekte ja tegemisi, mis näitaksid tema tegemisi töises valguses. CV lahutamatu osa on isikuandmed. Pole mõtet jätta kirja panemata lapsi, valetada end nooremaks, vanemaks või haritumaks.
CV peaks olema küll atraktiivne, kuid siiski tõene kokkuvõte inimese senisest karjäärist. Vastasel korral võid sattuda tööle firmasse, kuhu tegelikult oodati kedagi teistsugust, ja seal on siis juba raske töötada... Et oma andmeid kinnitada, tuleks CV-sse kindlasti lisada ka vähemalt kaks soovitajat, kes suudaksid tööotsijat objektiivselt iseloomustada. Sugulased ja muud lähikondlased ei lähe arvesse, küll aga võib soovitajaks paluda ka diplomitöö juhendaja, koostööpartneri või õppejõu, kui endist tööandjat mingil põhjusel ei taheta panna.

Portaalide CV standardis on koht, kuhu võib märkida ka eelnevatest firmadest lahkumise põhjused. See on asjakohane siis, kui töökohti on olnud rohkem. Samas pole soovitav asuda seal ekstööandjaid mustama, vaid leida ikkagi üldsõnalisem selgitus, et siis intervjuul põhjusi täpsemalt selgitada.

Kui arvestada, et personalivärbajad peavad igapäevaselt sõeluma suurel hulgal kandidaate ja töötama läbi paljusid dokumente, siis on CV–st tähtsamaid aspekte välja toov ja töökohale kandideerimise motivatsioone avav motivatsioonikiri suureks abiks. Motivatsioonikirja kirjutamist võib alustada avaldusega sarnases võtmes, edasi põhjendada varasema haridus- ja töökogemuse põhjal oma sobivust ning siis pühendada eraldi lõik sellele, miks just see töökoht tundub tööotsijale huvipakkuv ja motiveeriv ning mida see annaks karjääris tervikuna.

Avalduse ja kaaskirja eesmärk on CV–d toetada, tuua välja olulisemaid aspekte CV-s, lisada olulist teavet enda kohta ja märkida ka, millisele ametikohale kandideerid. Kui varem eeldati, et avaldus on põhjalikum kui CV, siis nüüdseks on formaadid ühtlustunud ja vaid nimetus on erinev.

Kandideerimisdokumente on hea enne teele saatmist anda lugeda ka kõrvalistele isikutele, kes oskavad anda tagasisidet, mis mulje jääb. Samuti oleks hea lasta need üle vaadata keelespetsialistil või koostada need koos karjäärinõustajaga.

Teemakohased lingid
CV Online - vajalike dokumentide vormistamine
CV Keskus - CV näidis
Europassi CV


Rajaleidja, 2011