Võrumaa Kutsehariduskeskus (VKHK) on pikaajaliste traditsioonidega ning kaasaegsete õppimisvõimalustega kutseõppeasutus. Kool on polüfunktsionaalne ja koostöövõrgustikepõhine. Meie missioon on ühiskonnas edukalt toimetulevate inimeste arendamine ning moto „Hea kool kogu eluks“ tähtsustab haridustee jätkamist ja elukestvat õpet. Erinevatel tasemetel õppijaid on 2011/12 õppeaastal ligi 800, lisaks 1800 täiskasvanute koolitustel osalejat.

Õppetöö rakenduskõrghariduse tasemel toimub kuues valdkonnas: turismi- ja toitlustuskorraldus, ärijuhtimine, IT-süsteemid, puidutöötlemise tehnoloogia, metallide töötlemine, mehhatroonika. Gümnaasiumijärgse kutsehariduse tasemel saab õppida loodusturismi korralduse, hotelliteeninduse, müügikorralduse, väikeettevõtluse, ehitusviimistluse, puhastusteeninduse ja lapsehoidja erialal.

Pärast põhikooli lõpetamist saab kutsekeskharidust omandada järgmistel erialadel: arvutid ja arvutivõrgud, majutusteenindus, tisler, metallitöötlemispinkidel töötaja, automaatika, kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus.

Lisaks eelnevale õpivad VKHKs ka üldhariduskoolide õpilased. Kutseõppeasutustel ja üldhariduskoolidel on võimalik koostöös pakkuda kutseõpet põhikoolis ja gümnaasiumis. Väga oluline on selle õppimisvõimaluse loomisel regionaalne koostöö ja kohaliku omavalitsuse roll hariduse arendamisel. Võrumaal on väga heaks eeskujuks Võru vald, kes toetas Parksepa Keskkooli algatust ja koostööd Võrumaa Kutsehariduskeskusega kutseõppe pakkumiseks üldhariduskooli õpilastele. Tänu sellele on olnud Parksepa Keskkooli õpilastel juba alates 2000. a võimalik õppida VKHKs kutseõppe õppekavadel.

Heast kogemusest sai innustust ka Põlva ning 2004. a liituski Põlva Keskkool selle võimalusega; 2009. a ka Võru Täiskasvanute Gümnaasium. Eelkutseõpet ja põhiliselt kutseõpet gümnaasiumis läbivate õpilaste arv on olnud üsna suur (käesoleval õppeaastal 93 õpilast, aastatel 2006–2010 igal õppeaastal keskmiselt 204 õpilast).

Kutsealast eelkoolitust ehk eelkutseõpet on olnud võimalik õppida põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava valikainetena. Kutsealasel eelkoolitusel õpitut võib, kuid ei pruugi arvestada edasiõppimisel, sest tegemist ei ole kutseõppe õppeainetega, vaid pigem sissejuhatava kursusega. Eelkutseõpet pakuti ka Euroopa Liidu projektide toel koostöös kohaliku omavalitsusega. Näiteks 2005–2008. a toetas Võrumaa ja Põlvamaa üldhariduskoolide kutsealast eelkoolitust ESF projekt „Eelkutseõpe – suunanäitaja elukutse valikul“. Kutseõpet põhikoolis ja gümnaasiumis rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis annab kindlasti väga hea lähtealuse teadlikumaks erialavalikuks. Tutvutakse lähemalt huvipakkuva erialaga, omandatakse konkreetseid oskusi ja teadmisi kutseala valdkonnast, kutsestandardist ja -nõuetest ning karjäärivalikutest antud erialal. Väga tänuväärne on ettevõtetega tutvumine, et mõelda tulevikus nii praktika- kui ka töövõimalustele. Õpilased on tagasisides välja toonud selle, et kutseõpe andis neile paremad teadmised ning praktilised oskused eriala valikuks.

Põhikoolis ja gümnaasiumis saab õppida kutseõppe õppekavade järgi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud riiklikes õppekavades ettenähtud valikainete raames. Kutseõpe on korraldatud kas eraldi kursustena või õpitakse kutseõppekaval. Õppekava koostatakse kutseõppeasutuses ning õppekava või kursuste maht kokku on 15–40 õppenädalat. VKHKs õpivad gümnaasiumiõpilased (10.-12.klassini) 3 aasta jooksul järgmistel õppekavadel: turismikorraldus, hotelliteenindus, infotöötlus, metallitöö ja puidutöötlus.

Kutseõpe on korraldatud 4–6-nädalaste õppeperioodidena. Üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse koostöös leitakse kõige sobivam õppekorraldus. Näiteks 10. ja 11. klassidele sobivaim õppeperiood on kevadsemestril (veebruarist märtsini), 12. klassidele aga sügissemester (oktoobrist novembrini). Üldhariduskoolide poolt on korraldatud ka õpilaste transport kutsehariduskeskusesse.

Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis kannab endas kindlasti lisaväärtusi. Valikainena kutseõppe läbimine annab parema ettevalmistuse õpingute jätkamiseks kutseõppeasutuses või kõrgkoolis. Kindlasti on nende õppijate erialavalik ning õpingute jätkamine järgmistel haridustasemetel teadlikum ja läbimõeldum, kui õpilastel, kes ei ole saanud kutseõppes osaleda. Lisaks on õpilastel VÕTA protsessi abil võimalus arvestada kutseõppes omandatud teadmisi ja oskusi enda haridustee jätkamisel kutseõppeasutuses või kõrgkoolis.

Kuna kutseõpe on tihedalt seotud töömaailma ja ettevõtlusega, siis koostöö üld- ja kutsehariduse vahel on väga oluline selleks, et õpilane tunnetaks paremini õppeainete seost reaalse töömaailma ning eriala- ja kutsevalikuga. Omandatud teadmised ja eelkõige praktilised tööoskused annavad noortele ka parema eelduse tööturule sisenemiseks ning toetavad tööturul toimetulekut.

Terje Kruusalu
Võrumaa Kutsehariduskeskuse õppetalituse juhataja