Oled Sa nõus, et õppida saab mitut moodi ja igal pool? Esialgu ehk mõtled, et jah, saabki nii kodus kui koolis endasse tarkust immutada, kuid julgustan Sind veel kaugemale ja laiemalt mõtlema. Õppimise piirid on lõpmatud, eriti siis, kui pead õppimiseks ka seda, kui läbi tegevuse ja inimeste endale uusi teadmisi, kogemusi, oskusi ja väärtusi saad.

Kui lisad eelnevale veel aina avaramaks muutuvad võimalused areneda end väljapoole koduriiki, siis ei olegi õppimisel enam otsa ega äärt.

Kõige tavapärase ja niigi võimsa kõrval, mida nii koolis kui ka väljaspool formaalset haridussüsteemi õppimine inimesele annab, toob teises kultuuris elamine ja olemine kaasa veel tohutul hulgal lisaväärtust. Kogemata, mis on väljaspool Sinu kodupaika, ei saa Sa iial teada, millistest inspireerivatest inimestest ja innustavatest elulaadidest Sa ilma jääd. Miks elame meie Eestis just niiviisi, nagu seda teeme, aga paljudele teistele rahvastele üle maailma on selline elustiil kummaline ja mõnikord lausa vastuvõetamatu? Järsku on neil Sulle pakkuda midagi, mida Sa senini kogenud ei ole? Järsku on nende elustiil Sulle hoopis sobilikum?

Kultuuridevaheline õppimine ehk siis õppimine sellises olukorras, kus Sinu enda kultuur põrkub mõne teise riigi kultuuriga, tähendab, et selleks, et mõista teisi, peab inimene tundma iseennast ja paika, kust ta pärit on. Sageli on nii ennast kui oma kultuuri märksa kergem tundma õppida siis, kui oled korra oma igapäevast ja tavalist elu kaugemalt vaadanud ning ennast mujal proovile pannud. See kogemus võib esialgu seada küsimärgi alla kõik, mida kodus iseenesest mõistetavaks ja vajalikuks pidasid. Ja siis ühel hetkel hakkavad selguma väärtused, mis on Sulle olulised ning mis Sind teiste inimestega mujalt kultuuridest ühendavad. Arusaam, et oled sügaval sisemuses sarnane teise inimestega ning see, mis on erinev, ei tundu enam arusaamatu. Miks seda kõike siis ülepea vaja on?

Eluteel on hea kaasas kanda arusaamist, et Sa ei ole siin üksinda - jagad seda pisikest planeeti veel seitsme miljardi inimesega. See on piisavalt suur hulk inimesi, et mitte jääda enesekeskseks, vaid tunda natukenegi huvi selle vastu, mis toimub mujal – teistes Euroopa riikides ning maailmas laiemalt. Teadmine, mis mujal toimub, annab võimaluse leida enda koht selles suures seltskonnas. Olles mujal ja kogedes erinevust ja sarnasust, tekib kergemini arusaam sellest, milline võiks olla Sinu panus. Keskkond, inimõigused, tehnoloogia areng, võrdsetele võimalustele kaasaaitamine ja muud sarnased teemad vajavad, et me teineteisega kohtume ning ühiseid lahendusi leiame. Need teemad on üheks põhjuseks, miks tasub korraks oma mätta otsast alla astuda ja kellegi teise mätast külastada.

Mujal õppides ja töötades õpivad inimesed tohutult ja mitte tingimata tänu tehtavale tööle või õpitavale erialale. Seda on pea võimatu kirjeldada mida ja kuidas täpsemalt. Kuid selge on see, et peale naasmist on nad palju enesekindlamad, avatumad ja üsna tihti ka õnnelikumad. Nad on aru saanud, mida elult tahta ja mis on tegelikult tähtis. Lisaboonusena leitakse uued sõbrad ja mõttekaaslased, parandatakse keeleoskust ja õpitakse erinevatest kultuuridest pärit inimestega toime tulema. Tööandja keelde tõlgituna – paranenud on töötaja konkurentsivõime (enesekehtestamis-, keelte- ja suhtlemisoskus, vastutustunne, ja meeskonnatööoskused). Igal välismaal õppinul või töötanul on siia potti kindlasti veel omad oskused ja kogemused lisada.

Võib-olla ei paku teises kultuuris elamine kohe suurt pilti kõigest, mis maailmas toimub, kuid see annab võimaluse asju teise pilguga näha ning enda jagu miskit ära teha. Öeldakse ju, et teadlikkus on eeldus, et võtta aktiivset rolli. Mujal õppimine, töötamine, vabatahtlikuna tegutsemine või muud moodi teiste kultuuriga kokku puutumine annab julgust võtta aktiivset ning veidi suuremat rolli – see on samuti järele proovitud ja paljude poolt kinnitust leidnud teadmine. Ühiskonnas aktiivne tegutsemine on seotud hooliva suhtumise, tahte ning julgusega õigel hetkel sekkuda. Hoolida saab kergemini, kui on nähtud, kogetud, räägitud, tuntud, mõeldud, käidud, tehtud, proovitud, jagatud ja nii edasi.

Teadlased ütlevad, et maailm on nii väike ja kõik siin planeedil teineteisest nii sõltuv, et liblika tiivaliigutus vihmametsas võib põhjustada metsiku tormi teisel pool maakera. Tänapäeval on üha enam võimalus tunda ja saada teadlikuks sellest, et enamikul meist on oma osa sellest „liblikaefektist” – nii heal kui halval viisil. Sinul on võimalus proovida leida see hea viis, mida Sina saaksid ära teha. Ja ära arva, et sellel mõju ei ole – Sa oled ju suurem kui liblikas.

Marit Valge, Marit Kannelmäe (Euroopa Noored)

Rajaleidja Euroopa osa on trükise pdf Suund maailma. Õpirännates Euroopas ja mujal.

Vaata ka Rajaleidja uudisterubriiki Õppima või tööle välisriiki –  sealt saad lugeda välismaal õppimas ja töötamas käinud inimeste kogemusi.

Hindamiseks tuleb sisse logida