Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE poolt SA Innove tellimusel 2011. a sügisel valminud karjääriteenuste süsteemi uuringu eesmärk oli mõõta elanikkonna teadlikkust karjääriteenustest ja karjääriplaneerimise oskusi, analüüsida karjääriteenuste kättesaadavust ning hinnata koostööd erinevate huvipoolte vahel karjääriteenuste osutamisel.

Analüüs hõlmas nii elanikkonda tervikuna (vanuses 15–64 eluaastat) kui eraldi sihtrühmadena õpilasi, lapsevanemaid, õpetajaid ja karjääriteenuste huvipooli. Seega koosnes uuring kokku viiest alamuuringust, iga sihtrühma hulgas tehti eraldi küsitlus. Kokku osales uuringus enam kui 3000 inimest.

Karjääriinfo ja -nõustamine – kättesaadavus ja teadlikkus elanikkonna hulgas
Uuringu tulemuste kohaselt on viimase aasta jooksul otsinud tööd, vahetanud töökohta, õppinud või osalenud enesetäienduskursustel kaks kolmest Eesti elanikust, mis on üsna hea näitaja. Karjäärialase nõu osas on elanike hinnangule toetudes mõningal määral arenemisruumi, kuid selle kättesaadavust peetakse üsna heaks. Ise tunnetab vajadust saada karjäärialaste valikute tegemisel tuge pisut enam kui pool elanikkonnast, kõige rohkem soovitakse infot tööturu võimalustest, pisut vähem õppimis- ja koolitusvõimalustest.

Karjääriteenuste kättesaadavust pärssivaks teguriks peetakse infopuudust ja teadmatust, kuhu info või nõu saamiseks pöörduda. Sellele viitab ka suhteliselt madal teadlikkus selles valdkonnas tegutsevatest keskustest ning veebilehtedest, kust on võimalik infot saada. Kõige enam teatakse Eesti Töötukassat, tööotsinguportaale ja infomessi Teeviit. Teadlikkuse rivis järgnevad personaliotsingu- ja töövahendusfirmad, piirkondlikud teavitamis- ja nõustamiskeskused (Rajaleidja keskused), avatud noortekeskused ning karjääriportaal Rajaleidja.

Viimase aasta jooksul on seoses töö- või elukutse valikutega nõu küsinud 28% elanikest. Kõige sagedamini küsitakse nõu lähedastelt, töötukassast või uuritakse veebipõhiseid tööotsinguportaale. Suurim on rahulolu sõpradelt, tuttavatelt ja pereliikmetelt saadud nõu osas, ilmselt ka seetõttu, et lähedaste poole pöördudes on ootused infole mõnevõrra teistsugused kui Eesti Töötukassast küsides – esimestelt eeldatakse väiksemat professionaalsust kui viimaselt.
 
Õpilaste hinnang karjääriteenuste kättesaadavusele
Elanike seas on grupp, kelle jaoks on karjääriinfo kättesaadavus ja karjäärinõustamine väga oluline – need on õpilased , kes seisavad valikute ees, milline eriala või töökoht valida. Uuringu tulemused viitavad, et koolides tegeldakse karjääriteemadega väga erineval tasemel. Vaid pooled õpilastest, kelle koolis karjääriteemadega tegeldakse, on selle kvaliteediga rahul. Rahulolematust põhjustab õpilaste jaoks teema vähene ja süsteemitu käsitlemine koolis. See on arusaadav, kui karjääriõpe ei toimu eraldi ainena või muul viisil koordineeritult. Õpetajad tunnetavad, et neil on karjääriteemade käsitlemisel oma töös arenguruumi. Kuigi enamik neist peavad karjääriteemasid oluliseks, ei ole tiheda õppekava tõttu võimalik seda teemat süvitsi käsitleda. Lisaks tunnevad õpetajad puudust toetavatest õppematerjalidest ja koolitusest.

Võrreldes elanikkonnaga üldiselt, on õpilaste teadmised erinevatest karjääriinfo allikatest ja -nõustamise võimalustest kõrgemad. See on ka ootuspärane, kuna suur osa teenustest ongi suunatud noortele. Sarnaselt elanikkonna uuringuga hakkab silma eestlaste kõrgem teadlikkuse tase võrreldes mitte-eestlastega, seda eriti Rajaleidja keskuste, infomessi Teeviit ja karjääriportaal Rajaleidja korral.

 Viimase aasta jooksul on küsinud karjäärialast nõu ligikaudu pooled (54%) uuringus osalenud õpilastest. Kõige enam on küsitud nõu pereliikmetelt ja sõpradelt ning otsitud seda iseseisvalt karjääriportaalist Rajaleidja. Seega on lähedastel karjäärivalikute tegemisel suur roll. Samas on lapsevanemate teadlikkus karjääriinfo allikatest ja -teenuse pakkujatest üldiselt elanikkonnaga sarnane.

Sagedamini tunnevad õpilased puudust personaalsest lähenemisest ja ühest sisukast infoportaalist ning nad soovivad rohkem teada oma võimete ja oskuste kohta. Lisaks tõid õpilased välja, et tuntakse puudust infost, mis puudutab välismaal õppimist, ülikoolides ja kutseõppeasutustes pakutavaid erialasid ja edaspidiseid töövõimalusi erinevate erialade puhul.

Lisaks personaalse lähenemise võimaluste loomisele on vaja parandada ka õpilaste infootsimisoskusi, et lisaks lähedastele pöördutaks karjäärialase info või nõu saamiseks rohkem ka ametlike allikate poole – sealt saadav info on sageli objektiivsem ja kvaliteetsem. Analüüsist selgus ka, et mitte-eestlastest õpilased on info- ja nõustamisallikatest oluliselt vähem teadlikud kui eestlastest õpilased, mistõttu tuleks enam tähelepanu pöörata venekeelse info levitamisele eelkõige koolides ning koolide kaudu suurendada ka lastevanemate teadlikkust nii karjääriinfo allikatest kui ka nõustamise võimalustest.

Uuringutulemused näitavad, et viimastel aastatel on karjäärispetsialistide tubli töö vilja kandnud – võrreldes aastate taguse olukorraga on elanikkond muutunud teadlikumaks nii erinevatest infoallikatest kui ka nõustamise võimalustest. Võrreldes 2006. a läbi viidud uuringuga on kasvanud teadlikkus karjääriportaalist Rajaleidja elanikkonna hulgas üldiselt (34% vs 50%), mõnevõrra rohkem teatakse teavitamis- ja nõustamiskeskustest (54% vs 56%) ja noorte infomessist Teeviit (60% vs 77%). Uuringust selgub ka, et õpilaste infootsimisoskused vajavad arendamist - et lisaks lähedastele pöördutaks karjäärialase info või nõu saamiseks enam ametlike allikate poole, kuna sealt saadav info on sageli objektiivsem ja kvaliteetsem.

Tänapäeva infokülluses on noore jaoks tähtsaim teadmine, kuidas otsida ja leida just tema vajadustele ja soovidele vastavat infot ning kuidas seda karjäärivalikute tegemisel võimalikult tulemuslikult kasutada. Karjäärispetsialistide roll on noorele sel teel asjatundlikult toeks olla – edu teile selles tänuväärses töös!


Kerly Espenberg, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE juhataja kt