Noored eelistaksid Eestit, kuid välisülikoolide töö- ja praktikapakkumised on ahvatlevad.
„Nad pakuvad [töökohti] juba praegu,” rääkis Sõõrumaa. „Kui Eestis on masu tõttu rekreatsiooni valdkond maha jahtunud, siis seal mitte.”
Ka eelviimast aastat Glasgow’ ülikoolis õppiva Kristo Timbergi sõnul on välisülikooli kaudu tulnud ahvatlevaid tööpakkumisi mainekatelt rahvusvahelistelt firmadelt. „Eestis kipub nii olema, et praktika ajal teed ainult koopiaid,” ütles Timberg.
„Mida lähemale kooli lõpule, seda rohkem pakkumisi hakkavad tudengid saama,” nõustus ka Eesti kaubandus- ja tööstuskoja direktor Siim Raie. „Maailmas toimubki võitlus talentide ja vaimse kapitali pärast.”
Kodumaast lahti ei öelda
Selleks, et välisriigi töö- ja praktikakohtade pakkumistega vähegi sammu pidada, avab kaubandus- ja tööstuskoda septembris uue internetiportaali talendidkoju.ee. Tööandjad saavad portaali kaudu välismaale siirdunud noortele tööpakkumisi teha. Samuti võib sealt leida praktilist informatsiooni uuesti kodumaal elu alustamise, oma ettevõtte asutamise ning ka lastaiakohtade, välismaalasest abikaasa elamisloa ja muu kohta.
Praeguseks on kaubandus-tööstuskoda küsitlenud ka paarisadat välismaal elavat noort, et selgitada välja nende ootused. „Selgus, et kui juba aasta ära ollakse, siis kaob reaalsustaju ära – mis Eesti keskmine palk on, kui suured on üürihinnad,” rääkis projektijuht Eva Maran.
Raie sõnul vajavad Eesti ettevõtjad rahvusvahelise hariduse ja elukogemusega inimesi. „Kogu tegevusel on ühiskonnas laiem tähendus: anda sõnum, et Eesti on huvitatud ja hoolib talendikate inimeste kodumaale tagasi tulemisest,” rääkis Raie.
Projekt „Talendid koju” läheb maksma kaks miljonit krooni ja esmajärjekorras on see mõeldud noortele, kes lõpetavad järgmisel aastal välismaal ülikooli.
Ometigi ei tähenda välismaale õppima minemine seda, et kodumaast lõplikult lahti öeldakse. „Ma ei välista, et jään sinna, kuid Ameerika ei ole kindlasti kinnisidee,” rääkis Sõõrumaa ja lisas, et seni USA-s veedetud kolm kuud ei ole piisavad otsustamaks, kas jääda ka sinna päriselt elama või mitte. Tema tuttavate seas on välismaale jäämise peamine põhjus isiklik elu, näiteks on leitud elukaaslane.
„See on väga eestlaslik mõtteviis, et kõik lähevad välismaale ja tagasi ei tule. Muidugi minnakse, kuid välismaal hakatakse Eestit hindama,” rääkis Timberg. „Kellelgi – vähemalt mina ei ole märganud – ei ole sellist suhtumist, et ei taheta tagasi tulla.”
Ka juba viis aastat Prantsusmaal töötanud ja õppinud Saskia Laasik rääkis, et välismaal igatseb ta Eesti talve ja musta leiba. „Ma olen 95 protsenti kindel, et tahan Eestisse tagasi tulla,” ütles Laasik. „Ma olen selline, et mul on vaja väga palju reisida. Kuid mul peab Eestis kodu olemas olema.”
Taga otsitakse ka teadlasi
•• Täpset statistikat selle kohta, kui palju noori on välismaale õppima või töötama läinud, ei ole. Kaubandus-tööstuskoja direktori Siim Raie hinnangul on välismaal õppivaid tudengeid kokku 4500 ringis, kui mitte arvestada üheks semestriks lahkunud Erasmuse programmi tudengeid.
•• Talendidkoju.ee portaali prooviperioodiga alustatakse sel suvel, keskkond hakkab täisvõimsusel tööle septembri lõpus. Praegu käivad läbirääkimised kaubandus-tööstuskoja ja töö-andjate vahel.
•• Talente hakkab mööda maailma taga otsima ka Sihtasutus Archimedes. Praegu on alustatud välismaal viibivate doktorantide, teadustöötajate ja õppe-jõududega kontakteerumist ja asukohtade kaardistamist.
•• „Laiem eesmärk on see, et kui võrgustik on loodud, siis Eestisse naasmine ei jääks tehniliste küsimuste taha,” ütles SA Archimedese kommunikatsioonijuht Märt Miljan.
•• Millises vormis võrgustik täpsemalt tööle hakkab, pole veel selge.
EPL; 25.05.2010