Heaks infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni (IKT) spetsialistiks saamine ei eelda enam ammu patsi kasvatamist või ülipõhjalike matemaatiliste teadmiste olemasolu. Tänapäeva IKT kujutab endast eelkõige tulemusele suunatud meeskonnatööd ja pidevat suhtlust.

Eesti IKT valdkond on ülemaailmselt tunnustatud ja edukas. Meie jaoks igapäevased lahendused nagu ID kaardi ja mobiil ID erinevad kasutusvõimalused, mobiilne parkimine, e-maksuamet ja e-äriregister ajavad nii mõnegi suurriigi kodanikud kadedaks. Siinse IKT kõrget taset tõestab EMT emakontserni TeliaSonera Põhjamaade arenduskeskuse toomine Tallinnasse, kogu Eesti eksporti positiivses suunas mõjutav Ericssoni mobiilsideseadmete tehas ning paljude Eesti IT ettevõtete kordaläinud projektid maailma erinevates paikades. Maailmakuulusa Skype´i edu tagasti on suuresti nelja Eesti inseneri briljantsed ajud.

Uueks Eesti kaubamärgiks on kujunenud rahvusvahelisteks ettevõteteks kasvanud start-upid ehk idufirmad. Eestlaste poolt loodud Fortumo, Zero Turnaround, Erply, GrabCad, TransferWise, Creative Mobile, Pipedrive ja mitmed teised on kiiresti kasvanud või kasvamas globaalse haardega tegijateks. Oma väärt idee edasiarendamine toimivaks ärimudeliks, tegusa ja nutika tegevmeeskonna loomine ning ettevõtte pidev kasvatamine ja suunamine välisturgudele on uueks väärt võimaluseks paljudele noortele IKT arendajatele. Edukas start-up eeldab eelkõige erinevate vajalike oskustega inimeste olemasolu alates arendajatest ja lõpetades ärijuhtide, müügimeeste ning disaineritega.

Pilt: SA Innove


Noored muudavad maailma

Eesti IKT valdkonna jätkusuutlikkuse ja edaskestva arengu tagab vaid tänaste tipptegijatega võrdväärse või veelgi tublima noore põlvkonna pealekasv. Seejuures ei maksa karta, et Eesti IKT sektor on ”ülerahvastatud” ning värsked insenerid seal kohta ei leia. Hoopis vastupidi – Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) visiooni kohaselt hõlmab Eesti IKT sektor aastal 2020 ligi 50 000 töötajat, mis on tänasega võrreldes kolm korda rohkem. Selleks ajaks võiks iga kümnes Eesti töötegija endale rakendust leida just IKT valdkonnas.

ITL-i ekspresidendi Taavi Kotka hinnangul on Eesti IKT edulool kolm peamist tugipunkti. ”Esiteks me oskame seda värki! Teiseks suudavad Eesti ettevõtted toota efektiivsemalt ja väiksemate kuludega kui teiste riikide konkurendid ning see omakorda kajastub lahenduste lõpphindades. Viimase kolme aastaga on Eesti IKT ekspordi näitajad kolm korda tõusnud, arvestamata seejuures Ericssoni tootmisüksuse hiigelsuurt panust kogu Eesti eksporti,” leiab Kotka.

IKT hariduse omandamise suurimaks plussiks on valdkonna rahvusvahelisus. Võrreldes haldusjuhtimise, filoloogia, õigusteadusega ja isegi majandusega on inseneri eriala globaalne. Ka Mongoolias leidub Eesti inseneridele alati tööd samas kui siinse juristi töökogemusest Aasias palju abi ei oleks.

"Ma olen veendunud, et noortel on võimu muuta maailma,“ arvab Microsoft Eesti tehnoloogiaevangelist Andres Sirel. "Microsofti asutajad Bill Gates ja Paul Allen olid teismeeas, kui nad hakkasid välja töötama tarkvara esimestele personaalarvutitele. Apple loojad Steve Jobs ja Steve Wozniak olid vastavalt 21 ja 25, kui nad leiutasid populaarse arvutiseadme, mis jõudis ka kodudesse. Ning 19-aastane tudeng, kes hakkas müüma arvuteid oma ühikatoast, omades ainult kümmet tuhandet krooni pangaarvel, oli Michael Dell. Need IT suurettevõtted ja ka Facebook ning Google on asutatud tudengite või noorte poolt, kes olid 25-aastased või nooremad. Maailm on üha enam seotud ja teatud määral ka sõltuv tehnoloogiast ja ma ei tea ühtegi teist valdkonda peale IKT, kus toimuks pidevalt nii palju põnevat ja murrangulisi uuendusi. Noored, kes veel eile olid arvuti "tavakasutajad", võivad juba homme olla "tarkvaraloojad või disainerid". Usun, et järgmised Eesti Bill Gates-id tulevad samuti inseneri erialade tudengite seast.“

 

Pilt: SA Innove


IKT tähendab suhtlemist

"Mind paelub IKT juures kõige rohkem vaheldusrikkus,” lisab Ericsson Eesti teenuste insener Jaanis Tammela. ”Tooted ja lahendused muutuvad pidevalt ning iga järgnev lahendus on uus ja huvitav. See omakorda nõuab tehniliste teadmiste ja isikuomaduste pidevat täiendamist ja arendamist. Rahulduse tehtud tööst toovad ka õnnestunud projektid või lahendatud keerulised probleemid.”

IKT kui keldrinurgas ”progevate” patsiga poiste müüt on ammu murtud. Tänapäeva infotehnoloogia tähendab eelkõige suhtlemist. ”Enda kogemusest võin öelda, et erineva tausta, kogemuste ja oskustega kolleegid täiendavad üksteist suurepäraselt. Lahendused sisaldavad paljusid erinevaid tehnoloogiaid ning kõikide valdkondade süviti tundmine on ühele inimesele üle jõu käiv. Pelgalt koolist saadud teoreetiliste teadmistega ei olegi võimalik IKT valdkonnas läbi lüüa. Teisest küljest on piisava huvi korral võimalik enamus asju endale Internetis leiduva informatsiooni abiga selgeks teha. See omakorda nõuab elementaarsete baasteadmiste olemasolu ning oskust eristada tohutust infotulvast oluline,” usub Tammela.

IKT spetsialistide hinnangul on tehnilise taustaga inimesele avatud kõik võimalused. Seega on inseneri baasharidusega oluliselt lihtsam liikuda teistesse valdkondadesse kui vastupidises suunas. Lisaks on töö IKT alal huvitav ning pidevaid väljakutseid ja arenguvõimalusi pakkuv. Hea spetsialist on alati ettevõtete poolt nõutud ning töötulemust kroonib rahulolu valminud tulemusest. Ja mis seal salata – ka palgad on IKT sektoris väga arvestatavad.

 

INDREK PETERSOO
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit