Paar nädalat pärast õpingute alustamist veterinaarmeditsiini erialal Eesti Maaülikoolis, seab loomi armastav, loodusest ja teadusest huvituv ning vastutus- ja kohusetundlik noor inimene oma sammud maaülikooli loomakliinikusse. Alguse saab kuus aastat kestev praktiliste ja teoreetiliste oskuste omandamine suur- ja väikeloomakliinikus, et ülikooli lõpetanu saaks rakendada end kas praktiseerivas meditsiinis, teadustöös, uurimisgruppides või veterinaarseadusandluses.


Sigrid Lapp, Eesti Maaülikool

Sõbraks suurte ja väikeste patsientidega
Esimeseks katsumuseks on aasta vältel suurloomakliiniku statsionaarsete patsientidega (hobused, lehmad, sead, lambad) sina peale saada, talitaja juhendamisel neid hooldades, söötes ja puhtana hoides. Paralleelselt auditoorse õppetööga ning vastavalt õppekavale õpitakse järgnevatel aastatel arstide ja õppejõudude järelevalvel diagnostika- ja raviprotseduure. Alates kolmandast kursusest algab väikeloomade meditsiini praktika. Õpitakse ja jälgitakse arsti-patsiendi-loomaomaniku vahelist suhtlemist, loomade kohtlemist ning raviplaanide koostamist; ette on nähtud öised valved koos valvearstiga.

Abilised
Ööpäev läbi ravil viibivate patsientidega tegelevad lisaks arstidele abilised, kelleks on kas veterinaariatudengid või ka muude erialade esindajad, kes on leidnud kutsumuse tegeleda loomadega ja saanud kliinikus vastava väljaõppe. Abiliste koolitamine ja praktiliste oskuste lihvimine kestab olenevalt inimesest neli kuni viis kuud. Suurloomakliinikus talitaval abilisel on vaja arvestada kohati ka raskema füüsilise pingutusega. Väljaspool Eestit on võimalik diplomeeritud abiliseks saada Soomes, Leedus, Saksamaal ja mujalgi. Abilise tähtsaimad isikuomadused on hoolivus, empaatiavõime ja kohusetundlikkus, lisaks koostöötahe ning pidev arenemissoov.

Võimalused töötamiseks ja õppimiseks
Kliinikus on sisustatud spetsiaalsed ruumid loomade ülevaatuseks ja diagnostika läbiviimiseks (ultraheli, röntgen, endoskoopia jne) ning raviprotseduuride sooritamiseks (erineva otstarbega operatsiooniruumid, hambaravi-, silma-, naha- ja füsioteraapia kabinetid). Olulise tähtsusega on labor koeproovide uurimiseks. Patsiendi käsitlus on haigusloopõhine, mis tähendab, et tudeng peab nägema loomaga toimuvat alates vastuvõtust kuni kojusaatmiseni.

Kliinikus praktiseerimine on õppetöö üks osa ja eeldab põhi- ja erialaainete valdamist ning eksamite õigeaegset sooritamist. Kliinikus viibimise ajal on tudengitel pidev juurdepääs raamatukogule. Kogu õppeaja vältel osalevad tudengid erialakonverentsidel ning õppepäevadel, samuti kaasatakse neid õppejõudude poolt uurimisgruppidesse.

Õppida võib ka öösel
Väikeloomakliinikus on tavaks saanud korraldada tudengitele nn ööülikooli, kus arstide ettekandes saab kuulata lühiloenguid ja tutvustatakse uusimaid diagnostika- ja ravivõimalusi. Tegemist on kliiniku ruumides toimuva koosviibimisega, kuhu kogunevad entusiastlikud tudengid / kogu kursus ning arstid, ja arutlus eelnevalt väljakuulutatud teemal võibki alata. Õhkkond on soe ja sundimatu ning ei puudu ka suupisted.

Loeb inimene
Väga kenasti kirjeldab kliinikus toimuvat viienda kursuse tudengi Mari kommentaar: „Kliinikus praktiseerimine annab tudengile koolist saadava teooria kõrvale tohutu praktilise ja emotsionaalse kogemuse. Ise peab olema aktiivne ja motiveeritud. Aga et heaks arstiks ei tee mitte kallis aparatuur, vaid see, mis peas ja südames ning oskus seda väljendada, on kliiniku tegelikuks hingeks meie arstid, kes, olles huvitatud uue ja tugeva põlvkonna pealekasvust, õpetavad ja juhivad meid ülima entusiasmi ja huumorimeelega“.

Täpsemat informatsiooni leiab Eesti Maaülikooli kodulehelt www.emu.ee viitega veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudile. Kontaktisik loomakliinikus on Aivar Vuks, tel 7313728, e-post aivar.vuks@emu.ee