Marek Lambing
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium


 

 

Valdav osa Eesti reaalselt tegutsevatest ettevõtetest vajab arenemiseks kvalifitseeritud tööjõudu ning, erinevalt üksikutest toetusmeetmetest, on tööjõud väga laiapõhjaliseks tootmissisendiks. Sellest lähtuvalt võib öelda, et riiklik koolitustellimus on tõenäoliselt üks olulisemaid meetmeid majanduse arengu toetamisel.

Tööhõive ja tööjõu vajaduse prognoosid

Koolitustellimuse koostamisel on mitu etappi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poolt 2004. aasta suvel koostatud tööhõive prognoos aastani 2010 on koolitustellimuse kujundamise üheks alustalaks. Järgmisel aastal on plaanis minna tööhõive prognoosimiselt üle tööjõu vajaduse prognoosimisele, ehk sektorite tööhõive arengutele lisatakse ka vanuselisest struktuurist ja sektorite vahelisest tööjõu voolavusest tingitud töötajate liikumised. Peaeesmärk on jõuda tööjõu vajaduse prognoosimise protsessini, kus regulaarselt koostöös asjaosalistega kujundatakse pikaajaline tööjõu vajaduse prognoos ametialade ja võtmeerialade lõikes. Suur abi on olnud ettevõtjatest ja ettevõtete esindajatest, kes võtsid vaevaks MKM-i poolt koostatud esialgseid prognoose kommenteerida ja täiendada. Ettevõtete panus on tööjõu- ja koolitusvajaduse prognoosimisel väga väärtuslik, mistõttu püütakse jätkata konstruktiivset koostööd nendega ka tulevikus.

Esimene MKM-i pikaajaline tööhõive prognoos valmis 2003. aastal ja seega on prognoosi metoodika ja formaat alles täiustamisel. Esimese prognoosiga võrreldes on MKM püüdnud enda poolt analüüsitavaid arenguid veelgi rohkem lahti kirjutada. Ühtlasi on juurde lisatud ametialade struktuuri prognoosid. Eelmise aasta prognoos oli pigem tehniline abivahend koolitustellimuse kujundamiseks. Käesoleva aasta prognoos on oluliselt mahukam ning mõeldud töövahendiks ka karjäärinõustajatele ja õpetajatele, kes loodetavasti leiavad siit informatsiooni, mis aitab neil anda noortele ülevaateid perspektiivikate erialade kohta.

Juhivad teenindus ja tööstus

Käesoleva prognoosi kohaselt kasvab Eesti hõivatute arv selle kümnendi lõpuks ligi 625 tuhande inimeseni. Peamise osa uutest töökohtadest annavad teenindus- ja tööstussektor, samal ajal kui töötajate arvu vähenemine primaarsektoris endiselt jätkub.

Primaarsektor

Primaarsektori hõives on endiselt oodata mõningast langust, kuid see ei puuduta kõiki primaarsektori allharusid. Peamine langus tuleb põllumajandusest ja kalandusest, samal ajal kui metsandus jääb lähitulevikus suhteliselt stabiilseks. Samas on praegu raske prognoosida suhteliselt suurte põllumajandustoetuste mõju hõive arengutele tulevikus.

Tööstussektori

Tööstussektori arengud on lähima kuue aasta jooksul positiivsemad. Lisaks siseturu kasvavale ostujõule on viimase kümnendi jooksul õnnestunud Eesti ettevõtjatel leida üha enam välispartnereid, kellega koostöös oma toodangut välisturgudel turustada. Eesti omatoodete eksport on viimase 3-4 aasta jooksul näidanud stabiilselt kõrgeid kasvunumbreid ning allhanke eksport on samuti tõusutrendil. Mitmetes sektorites on märgata ka välisinvestorite üha kasvavat huvi Eesti vastu. Elektriseadmete- ja optika tööstus on üks sellistest tegevusaladest ning aastaks 2010 on seal oodata hõive kasvamist peaaegu 4 000 inimese võrra. Sarnast kasvu on oodata ka metalli- ja metallitoodete tootmises. Samuti prognoositakse kõrgeid kasvunäitajaid viimastel aastatel kiiresti arenenud tööstussektori väiksemate allharude osas (nt kummi- ja plasttoodete tootmine).

Teenindussektor

Teenindussektori hõive kasv on peamiselt tingitud inimeste elatustaseme tõusust tulenevast teenuste tarbimise kasvust. Viimase kaheksa aastaga on sissetulek leibkonnaliikme kohta kasvanud reaalhindades rohkem kui 1/3 võrra, mis võimaldab inimestel tarbida rohkem teenuseid (nn mugavusteenused). Lisaks eeltoodule suurendab täiendavalt nõudlust teenuste järele üha suurem Eestit külastavate välisturistide arv. Sellest tulenevalt on hotellid ja restoranid üheks kiiremini kasvavaks teenindussektori allharuks, kus on oodata järgmise kuue aasta jooksul ligi 5 500 uue töökoha teket. Samas prognoositakse suhteliselt kiiret hõive kasvu ka teistes teeninduse allharudes (nt sotsiaalhooldus või kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus).

Muutused ametialade struktuuris

Käesoleva aasta pikaajaline hõiveprognoos sisaldab lisaks tööhõive üldistele arengutele ka oodatavaid muutusi ametialade struktuuris. Kuigi arengud on sektorite lõikes mõnevõrra erinevad, võib üldjoontes siiski öelda, et peamiselt suureneb vajadus spetsialistide järele. Suuremat kasvu prognoositakse ka oskustööliste osas, vaid lihttööliste arv jääb praktiliselt muutumatuks. Seega hakkab tulevikus praegusest veelgi suuremat rolli mängima tööjõu kvalifikatsioon. Kuna suur hulk tulevasi spetsialiste kasvab välja oskustöölistest, on väga oluline, et ka oskustööliste ettevalmistamisega tegelevates institutsioonides antav haridustase võimaldaks neil hiljem keerulisemaid oskusi ja teadmisi omandada.