Karjäär laiemas tähenduses on samastatav põhiliste elurollidega. Näiteks olles töötaja rollis, teeme töist karjääri; olles isa rollis, teeme n-ö inimlikku karjääri. Rollid tekivad uute olukordadega hakkama saamiseks sageli teiste situatsioonis osalejate eeskujul. Näiteks laps näeb oma isa eeskujul, mida tööl käimine tähendab. Tulevast töötaja rollis olemist hakkab mõjutama ka see, mida teised selles temalt ootavad. Rollis säilib siiski inimese isikupära – erinevad inimesed täidavad sama rolli erineval moel.

Inimene on oma elu jooksul paljudes rollides ehk osades, mõned rollid on tal samaaegselt täita, mõned rollid lõpevad ja algavad teised. Iga roll nõuab erinevaid tegevusi, isiksuseomadusi, uute eesmärkide seadmist. Seetõttu võib elu tasakaalust välja minna. Samuti on meie isikupära või heaolu „ohus”, kui võtame üle kellegi teise rolli. Näiteks võib projektijuht võtta enda kanda liiga palju ülesandeid, mida võiksid täita teised meeskonnaliikmed.

Miks rolle vaja on? Rollid annavad sulle endale ja teistele kindlustunde ning selguse, kuidas teatud olukorras käituda või mida sellest oodata. Tänu sellele sujub suhtlemine ladusamalt ning tekib vähem arusaamatusi. Samuti kaitsevad ja säästavad rollid sind, sest tead, kuidas käituda edukaks hakkama saamiseks; mida teistelt selles situatsioonis oodata. Elus kujunevad välja teatud stsenaariumid – korra tööintervjuul käinu teab ka edaspidi, kuidas see üldjoontes toimub.

Vastavas rollis olevalt inimeselt oodatakse ka kindlat käitumist (rollikäitumist). Näiteks juhi rollis olevalt inimeselt oodatakse juhendamist, teiste töö planeerimist, vastutamist jm. Kui ta inimeste ootusi (rolliootusi) oma käitumisega ei õigusta, siis öeldakse, et ta ei saa oma tööga hakkama ja see roll ei sobi talle.

Üks võimalik rollide liigitus

  • Seisundirollid on seotud sünni, vanuse, soo, kuuluvuse ja teiste tunnustega, mida inimene ise ei saa muuta.
  •  Saavutatavad rollid on seotud edasijõudmisega tööalases, seltskondlikus või isiklikus elus (peaminister, president, abikaasa, õpilane, politseinik jne).
  • Olurollid tekivad mõningate olude tõttu ja võivad olla üsna lühiajalised: jalakäija, teatrikülastaja, ostja, rongisõitja.

Tasakaalu võti

  •  Mõtle oma tööalastele rollidele ühe tööpäeva jooksul

Analüüs ja järeldused: Kas sul on tööalaselt palju rolle ja kas neid võib olla mitmeid ka lühikese aja sees? Millest nende rollide teke ja sisu oleneb? Kas tunned mõne rolli puhul ebamugavustunnet? Mida saaksid enda suhtumises või käitumises muuta, et tunda end pingevabamalt, mõnes rollis mugavamalt?

  •  Minu elurollid

Pane kirja, millised on sinu:
• pererollid (abikaasa, tütar, tädi jt)
• vaba ajaga seotud rollid, harrastused, sõprussuhted (lugeja, suusataja, sõbranna jt)
• ametialased rollid (õmbleja, täiendkoolitusel osaleja, tudeng)
• vabatahtliku tööga seostuvad rollid (talgupäeval osaleja, toidupanga vabatahtlik jt)
• kodanikurollid (Eesti Vabariigi kodakondsuse omaja, valija jt)

Analüüs

  • Milliseid iseloomuomadusi ühes või teises rollis kõige enam kasutad?
  • Kas rollide jaotus, neile aja pühendamine on tasakaalus? Või tunned, et sinult nõutakse midagi, mis ei kuulu su rolli juurde? Millises rollis tunned end kõige paremini? Millele keskendud hea meelega? Kas koged oma elus olukorda, kus rollid lähevad omavahel konflikti?

Tundes ja osates määratleda oma rolle, neid ise ja perekonnas, töökeskkonnas vastastikku aktsepteerides saab mitmeid olukordi paremini mõista. Näiteks soovid arendada juhina endas nõudlikkust, kuid arvad, et see on sinule raske. Samas tajud, et nõudlikkus on sinus lapsevanemana olemas. Järelikult on vaja see omadus teise rolli üle kanda.


Kasutatud allikad

Töökeskkonna käsiraamat. Sotsiaalministeerium, 2009