nooremleitnant Marek Leiner
Piirivalvekool

Piirivalve on riiklik struktuur, mille ülesandeks on piirijulgeoleku ja rahva turvalisuse tagamine läbi efektiivse tegutsemise oma tegevuspiirkonnas. Piirivalve ülesandeks on samuti otsingute ja pääste korraldamine nii Eesti merealadel kui ka rahvusvaheliste lepingute ja tava kohaselt teiste riikide vetes. Et rahvusvaheliste lepingutega endale võetud kohustused oleksid täidetud, vajab Eesti EL välispiiri valvamiseks selleks koolitatud ja kõrgelt motiveeritud professionaalset kaadrit.

Õppimist saab alustada juba gümnaasiumis

Piirivalveametniku kutsealane haridustee võib alata juba gümnaasiumis, kus valikainete raames läbitakse kutsealase eelkoolitusena piiri valvamiseks olulisi teemasid – õpitakse tundma relvi, dokumentide turvaelemente, piirivalve ja turvataktikat, isikute profileerimist, õigusaineid jm. Piirivalvealased valikained edukalt läbinud noor võib jätkata oma õpinguid Muraste Piirivalvekoolis, kus arvestatakse ka tema eelnevaid õpitulemusi. Hetkel toimib piirivalve kutsealane eelkoolitus Abja, Tabasalu ja Orissaare gümnaasiumides, 2005. aasta sügisest ka Toila ja Iisaku gümnaasiumides.

Esmane kvalifikatsioon Murastest

Muraste Piirivalvekooli õppima asumise eelduseks ei ole tingimata kutsealase eelkoolituse läbimine. Õppima võetakse konkursi korras, läbida tuleb sisseastumiskatsed. Õppekavasse kuuluvad nt süvendatud õigusained, psühholoogia, füüsiline ettevalmistus, keeled, merepääste jm. Koolis on võimalik valida kolme erineva süvaõppesuuna vahel: maismaapiir, merepiir ning piirikontroll. Valikainena on võimalik õppida koerajuhiks, väikelaevajuhiks või piirivalve tehnikat. Auditoorset õpet täiendavad praktilised harjutused ning praktika kordonis või piiripunktis. Peale kvalifikatsioonieksami edukat sooritamist on lõpetajal õigus taotleda kutsekvalifikatsiooni Piirivalveametnik II.

Kõrgemale ja kaugemale

Peale kooli lõpetamist ja nooremallohvitseri auastme omistamist on võimalik jätkata õpinguid vanemallohvitseride kvalifikatsioonikursusel Sisekaitseakadeemias ja taotleda kutsekvalifikatsiooni Piirivalveametnik III.

Piirivalveohvitseri ametikohal töötamiseks peab olema piirivalvealane kõrgharidus. Kõrgharidust saab kuni 2007. a. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse sõjalise juhtimise õppekava raames, alates 2005. a. sügisest kaugõppe vormis (Piirivalveteenistuses olevatele inimestele) ja 2006. a. sügisest päevases õppevormis Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledžis. Piirivalveohvitseri ametikohaks on kordoni/piiripunkti ohvitser, ülema asetäitja, kordoni/piiripunkti ülem, staabi jaoskonna ohvitser, samuti ohvitser-pedagoog Piirivalvekoolis. Peale piirivalvealase kõrghariduse omandamist on lõpetanul õigus taotleda kutsekvalifikatsiooni Piirivalveametnik IV.

Alates 2005. a. on Piirivalveametnik II kutsekvalifikatsioonile vastav õppekava üks osa piirivalvealasest rakenduslikust kõrgharidusest. See tähendab seda, et gümnaasiumist kõrgkooli astudes peab Muraste Piirivalvekoolis nimetatud kutsekeskhariduse õppekava täitma. Seega alustatakse piirivalveametniku elukutse õpingutega kas gümnaasiumis või Muraste Piirivalvekoolis.

Piirivalveametnikelt vanemohvitseri auastmes eeldatakse magistrikraadi olemasolu alates 2008. aastast. Tulevikus on võimalik magistriõpe läbida nii Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledžis kui ka välismaal. Muudes kõrgkoolides eeldatakse magistriõppe läbimisel magistritöö kaitsmist piirivalvealasel teemal. Peale magistritöö kaitsmist on õigus taotleda kutsekvalifikatsiooni Piirivalveametnik V.

Euroopa Liidu välispiiri valvamiseks nõutakse Eesti piirivalvelt Euroopa Liidu poolt välja töötatud õppekava Core Curriculum for Border Guard Training täimist. Piirivalvehariduse edendamiseks tehakse koostööd teiste EL piirivalveõpet korraldavate õppeasutuste ja keskustega, sh Euroopa Liidu Piirivalve Õppekeskusega Austrias.

Kõigi jaoks, kellele meeldiks anda oma panus Eesti elanike turvalisusse ja Euroopa julgeoleku kindlustamisse piiril, on ülal kirjeldatud just see amet, mis on perspektiivne kogu eluajaks ja mida Eesti rahvas on usaldanud ning austanud alates Eesti Piirivalve loomisest 01.11.1922.