Enesehinnang tähendab seda, mida inimene arvab enda, oma tegevuste ja saavutuste kohta.

Siia kuuluvad inimese eneseväärikus ja positiivsed või negatiivsed tunded iseenda suhtes.

Enesehinnang võib olla madal, paras ja kõrge. Madala enesehinnanguga inimesed võivad olla aravõitu ega julge saavutada ja küsida seda, mida nad tahaksid. Paraja enesehinnanguga inimesed on sõbralikud, tahavad saavutada, taluvad kriitikat hästi. Kõrge enesehinnanguga inimesed on kõrgete nõudmistega, sageli rahulolematud ja enesekesksed.

Enesehinnangu kujunemine algab juba lapsepõlvekodus. Tähtsad on esimesed eluaastad. Lähedane suhe vanematega, piisavalt armastust, hoolivust ja otsustamisruumi kujundavad isiksuse, kes tunneb ennast väärtuslikuna, ilma et ta seda kogu aeg tõestama peaks. Tal on kerge austada iseennast, mõista teisi ja suhelda teiste inimestega. Kõrgema enesehinnanguga inimestele on iseloomulik tähele panna positiivseid hinnanguid ja mitte solvuda kriitika peale. Sisemine ebakindlus tingib vahel vajaduse kõike oma kontrolli alla saada, mis teeb elu mõistagi keeruliseks. Liigne poputamine ja vabakasvatus võivad samuti karuteeneks osutada, sest aitavad kaasa liialt kõrge enesehinnangu tekkimisele.

Kas enesehinnangut saab ka muuta?

Kui enesehinnang kipub olema kas liialt madal või kõrge, siis pole mõtet pikalt vanemaid ja lapsepõlve süüdistada, vaid mõelda, mida ise saaks ära teha.

  • Sageli võrdleme enesehinnangu andmisel ennast teistega. Näiteks ostab naabrimees uhke ja kalli auto ja naabrinaine sõidab ümbermaailmareisile. Kohe tunnemegi, kuidas enesehinnang teeb hüppe allapoole. Enamasti kipumegi ennast võrdlema nendega, kes on kas väga edukad, väga andekad või väga rikkad. Kuid kas tõesti on nemad ainsad, kellega ennast võrrelda? Mõttekam on võrrelda ennast nendegi inimestega, kellel läheb elus samamoodi või vahel ka kehvemini kui endal. Siis jõuame äratundmisele, et kõik ei olegi nii kehvasti kui alguses tundus.
  • Teine viis enesehinnangu tõstmiseks on märgata oma jõupingutusi ja väikesi edusamme. Näiteks kui ma siiani ei osanud üldse inglise keelt ja läksin seetõttu kursustele, siis märkan üsna pea, et saan loetust paremini aru ja suudan juba ka selles keeles suhelda. Seega – edu ja enesehinnangu võti peituvad sageli meis endis.

Enesehinnang mõjutab meie vaimset tervist, heaolu ja suhteid. Kui ma olen endaga rahul, siis olen rahul ka teistega, perega, tööga. Harmoonia saavutamise nimel tasub pingutada!


Teemakohased lingid
Enesehinnangust, Heidi Reiljan

Rajaleidja, 2012