Viimastel aastatel on pidevalt välja toodud nii poliitikute kui tööandjate poolt, et Eesti haridussüsteem (nii hariduse tase kui erialad) ei vasta tööturu nõudmistele. Eriti karmi kriitika osaliseks on saanud kõrghariduse laienemine – räägitakse kõrgharidusega noorte „ületootmisest” ja kõrghariduse allakäigust.

Enamikes Euroopa riikides on viimastel aastakümnetel toimunud noorte haridustaseme märkimisväärne tõus ja seda eriti seoses kõrghariduse olulise laienemisega. Meie kõrgkoolides õppis 1990. aastate alguses 25 000 tudengit, 1990. aastate teisest poolest toimus kõrghariduse plahvatuslik laienemine. Neljal viimasel aastal on tudengite arv püsinud stabiilsena, hetkel õpib kõrgkoolides veidi üle 68 000 üliõpilase.

Kahjuks on Eestis samaaegselt kasvanud ka keskhariduseta noorte osakaal. Kõrgelt kvalifitseeritud noorte arvu pidev suurenemine tähendab, et ainult kõrgharidus ei garanteeri enam kiiret sisenemist tööturule ja head töökohta. Märksa olulisemaks muutuvad õpitud eriala ja muud kogemused (nt omandatud töökogemused). Sageli ei mõelda sellele, et kõrgharidusega noorte osakaalu kasv ei muuda mitte ainult värskete ülikoolilõpetajate võimalusi tööturul, vaid mõjutab oluliselt ka kõrghariduseta noorte väljavaateid. Erineva haridustasemega noored kandideerivad ju samal tööturul. Kui töökohti on vähe, siis lepivad ka haritumad noored lihtsamate töödega, tõrjudes madalama kvalifikatsiooniga noored tööotsijate järjekorras tahapoole. Uuringud Euroopa tööturu kohta näitavad, et harituma tööjõu kasv on toonud kaasa suurema surve madalama haridustasemega noortele, neil on järjest raskem tööd leida ja töökohad on sageli ajutise iseloomuga.

Milline on hetkeolukord Eesti tööturul? Tööjõu-uuringu andmetel oli 2009. aasta III kvartalis töötute hinnanguline arv 102 000, mis on Eesti taasiseseisvusaja suurim. Viimased kaks kvartalit on töötuse kasv aeglustunud. Iga neljas töötu on 15–24-aastane noor, kes hetkel ei õpi ja on valmis võimaluse avanedes kahe nädala jooksul tööle asuma. Niisiis on hetkel rakendamata 24 700 noort – see on rohkem kui Viljandi linnas elanikke.

Vaadates töötukassas arvel olevaid noori, on töötuse risk väga suures sõltuvuses haridustasemest. Valdaval osal töötutest noortest on vaid põhiharidus või on seegi jäänud lõpetamata (vt. joonis). Kui 2007. aastal oli registreeritud töötutest madala kvalifikatsiooniga noori ligi 3 000, siis 2009. aastal on nende arv juba üle 9 000. Kuigi paljud noored omandavad üldkeskhariduse, on töötute hulgas rohkem kutseharidusega noori. Järelikult ei toimi meil kutseharidus nö kaitsevõrguna, mis annaks noortele eelist tööturul toimetulekul. Kui majanduse tõusuaastatel õnnestus pea kõigil kõrgkooli lõpetanutel kiirelt tööd leida, siis 2009. aastal on registreeritud ligi 2 000 noort kõrgharidusega töötut. Võrreldes teiste haridustasemetega, on kõrgharidusega noorte olukord siiski kõige parem.

Ajavahemikel 01.01.–31.12.2007 ja 01.01.–15.10.2009 töötuna arvel olnud kuni 25-aastased noored haridustasemete kaupa (tuhandetes)

Allikas: Eesti Töötukassa

Töötus ei ole suur probleem, kui inimesed leiavad kiirelt uue töö. Vaba tööjõu olemasolu on eeltingimuseks, et luua uusi ettevõtteid või olemasolevaid laiendada. Üksikindiviidil kipuvad pikaajalise töötuse puhul kaduma nii töö leidmiseks vajalikud kontaktid kui oskused. Kui 2007. aastal oli I kvartalis registreeritud töötutest septembris endiselt töötukassas arvel vaid 14%, siis 2009. aastal tervelt 62% noori. See on väga suur ohumärk.

Üldiselt leitakse, et võrreldes kodus olemisega on noorte tuleviku võimalused alati suuremad siis, kui inimene on tõmmatud ühiskondlikku ellu. Ükskõik kas siis õppides, koolitustel osaledes või kasvõi ajutist tööd tehes. Hollandis näiteks tõsteti kohustuslikku kooliiga 16-lt eluaastalt 18-le, et vähendada noorte töötust ja tagada kõigile vähemalt keskastme haridus. Majanduslanguse ajal on oluline pakkuda noortele võimalusi õppida, eriti neile, kel vähem majanduslikku ressurssi. Kindlasti vajavad vähemkindlustatud noored ka toimivat majutuse ja õppetoetussüsteemi, sest sageli ei ole vanematel võimalik nende õpinguid toetada.

Noorte haridusasutustesse suunamine on väga oluline mitte ainult lühiajaliselt töötuse vähendamisel, vaid ka pikemas perspektiivis, et anda noortele rohkem võimalusi tulevikuks. Näiteks Pärnumaal ei mahtunud Õppenõustamiskeskuse sõnul Pärnu Kutsehariduskeskusse õppima 137 põhikooli lõpetanud noort, kelle väljavaated tööturul on hetkel nullilähedased. Milliseid teenuseid on noored töötukassalt saanud? Hetkel on üle 5 000 töötu noore (s.o iga viies töötu noor) saanud karjäärinõustamist ja ligi 1 500 osalenud koolitustel. Teised meetmed, mis otseselt pakuvad noortele võimalusi töötada konkreetses ettevõttes (tööpraktika, tööharjutus, palgatoetus), on olnud marginaalsed.

Väga positiivne on, et märkimisväärne osa noortest on saanud nõu pidada spetsialistiga. Samas on kurvastav, et tegeliku töökeskkonna ja tööandjaga kokkupuudet pakkuvad meetmed on seni veel vähe levinud.



Nii tööd otsides kui ka tööle asudes on väga oluline, et noored oleksid teadlikud oma õigustest. Sellest ning paljudest teistest tööturuga seotud teemadest on juttu SA Innove Karjääriteenuste arenduskeskuse poolt välja antud trükises „Minu esimesed…”. Koostöös piirkondlike teavitamis- ja nõustamiskeskuste karjäärispetsialistidega valmis lihtne ja sisukas ülevaade sellest, millised on noore võimalused ja ohud tööturule sisenemisel; mida peaks noor enne tööle asumist teadma, kas käia tööl vaid raha pärast, millest koosneb lepingus kirjas olev palganumber, kuidas valmistuda välismaal töötamiseks, jpm huvitavat. Trükiseid saab küsida kohalikest teavitamis- ja nõustamiskeskustest. Trükise elektrooniline versioon asub portaalis Rajaleidja


Marge Unt
Tallinna Ülikool, Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi vanemteadur