Epp Vodja
JA arengufondi direktor

Eesti karjäärinõustajad on teinud aastaid tänuväärset tööd. Koolides majandust õpetades selgub õpilastega juttu ajades üha enam, et karjäärialase nõu saamise võimalustega ollakse kursis ning nõustamisest loodetakse ka abi saada.

Õpilasfirmad kui efektiivseim ettevõtlushariduse vorm
Euroopa ettevõtlusharidusega tegelevate kolleegidega rääkides selgub, et nii meil kui ka teistes Euroopa riikides nähakse karjäärivõimalusi peaaegu alati vaid palgatöös. Tavaline gümnaasiuminoor valib oma elukutse sooviga leida amet riigiasutuses või mõnes ettevõttes. Heaks karjääriks loetakse valitud erialal juhikohale tõusmist. Ettevõtlus, iseendale – ja ehk ka teistele – töökoha loomine ei tule meie noortel enamasti mõttessegi.
Samas muutub palgatöö kõikjal järjest ebakindlamaks. Senini turvalisena tundunud töökohad kaovad tehnika kiire arengu tõttu vahel üpris ootamatult. Lahenduse leidmiseks on Euroopa pööranud pilgu ettevõtlusele kui karjäärivalikule.

Palgatöö eelistamine ettevõtlusele tuleneb eelkõige infopuudusest, aga ka meile sisse kasvanud hoiakutest. Euroopa Komisjoni ettevõtlusdirektoraat alustas 2002. aastal Euroopa ekspertide abil uuringut ettevõtlushariduse olukorra selgitamiseks. Ekspertide töö tulemusena jõuti järeldusele, et ettevõtlushariduses võib pidada üheks kõige efektiivsemaks vormiks õppimist õpilasfirmade kaudu. Norra uuringud on näidanud, et õpilasfirma programmi läbinud loovad keskmisest 4,5 korda sagedamini tulevikus oma firma. Samuti on norrakad täheldanud, et naisettevõtjate osatähtsus tõuseb üle kolme korra. Need on mõtlemapanevad näitajad. Õpilasfirma programmi läbimine annaks nii mõnelegi noorele tulevaseks eluks hoopis uue väljavaate. Programmi käigus saadakse praktilisi ettevõtlusteadmisi, aga olulisem on ehk ettevõtlusest saadava rahulduse kogemine.

Junior Achievementi arengufond on õpilasfirmaprogrammi õpetanud alates 1992. aastast. Juba mitmeid aastaid peetakse Eesti õpilasfirmasid Euroopa tugevamate hulka kuuluvateks. 2003. aasta Euroopa õpilasfirmade võistlusel saabus viimaks ka oodatud tunnustus: õpetaja Elbe Metsatalu juhendamisel saavutas Paide Ühisgümnaasiumi õpilasfirma STAFF Londonis 20 võistleva õpilasfirma seas 3. koha.

Teeviit ja õpilasfirmade laat
Aastaid on Eesti õpilasfirmade tegevust tutvustatud infomessi Teeviit raames toimuval õpilasfirmade laadal — ja mitte asjata. Teeviida organisaatorid on hästi tunnetanud õpilaste karjäärivalikute ja ettevõtlushariduse omavahelist seost.

Paraku jääb 2003. aastal toimunud õpilasfirmade laat viimaseks, mis Teeviida katuse all korraldatakse. Kuna Teeviit toimub juba detsembri alguses, ei jõua õpilased tegelda tootearendusega ja firmad registreeritakse kiirustades. See avaldab mõju õppeprotsessi kvaliteedile ja alandab õpilasfirmade toodangu konkurentsivõimet. Edaspidi hakkavad laadad toimuma valdavalt kaubanduskeskustes.

Õpilasfirmade tööjuhend
Õpilasfirmade programm areneb ja muutub pidevalt. 2003. aasta sügisel andis JA arengufond välja uue õpilasfirmade tööjuhendi. Seda järgides saavad õpilased oma firma tegemisega kergemini hakkama ning juhend toetab ka õpetajaid nende töös. Enamasti puudub ju paljudel meie majandusõpetajatel endalgi ettevõtluskogemus.

Karjäärikujundamise seisukohalt oleks väga hea, kui koolidesse tuleks õpilasfirmadele appi ka ettevõtluskonsultante, kes tooksid koolidesse reaalse ärimaailma.

Töövarjupäev
Lisaks õpilasfirmade liikumisele viib JA arengufond läbi veel teistki karjäärisuunitlusega ettevõtmist — töövarjupäeva. Töövarjupäev toimub igal aastal novembri viimasel neljapäeval. Sel päeval jälgivad õpilased “varjuna” juhte, spetsialiste ja teisi ametimehi, valdavalt neid, kelle ametis nad tulevikus ennast ise kujutlevad. See päev muutub iga aastaga üha populaarsemaks. Näiteks 2003. aastal osales ligikaudu 1500 õpilast ja 600 ettevõtet. Töökohal veedetud päeva tulemus võib olla kahesugune: õpilased saavad kinnitust oma karjäärivalikule või tõdevad, et jälgitav töö neile mingil põhjusel ei sobi. Õigeaegne äratundmine annab neile aega õigete otsuste tegemiseks.