2007. aastal tuli Tallinna noorte infokeskuse (TANinfo) töötajatel mõte võtta oma keskusesse välisriigist vabatahtlik, et tuua infokeskusesse uusi ideid, energiat ja töömeetodeid, rikastada organisatsiooni töökultuuri ning luua tingimused kultuuridevahelise kommunikatsiooni ja õppimise soodustamiseks.

Novembris esitati taotlus Euroopa Noored Eesti büroole ning veebruaris 2008 saabuski kuueks kuuks meie infokeskusesse rõõmsameelne 19aastane neiu Ifat Shaltiel Inglismaalt. Kuna vabatahtliku võõrustamine TANinfos oli esmakordne ettevõtmine, otsustati pakkuda EVS vabatahtlikule võimalust töötada paralleelselt nii TANinfos kui ka Kopli noortekeskuses. Selline korraldus võimaldas panna proovile infokeskuse võimet vabatahtlikku vastu võtta, selgitada välja, kas on võimalik välismaalast kaasata kohalikku infotöösse.

Ifati peamised ülesanded infokeskuses olid erinevate riikide (eelkõige oma kodumaa) kohta ingliskeelsete infokaustade koostamine, abistamine erinevate infokeskuse korraldatavate ürituste juures, noortekeskustes kultuuriõhtute korraldamine ja osalemine TAN vabatahtlike klubi tegevustes. 

Kopli noortekeskuses töötamine pakkus Ifatile vahetut kokkupuudet Tallinna noortega tehes tööd noortekeskuses (sh noortega mängimine, muusika kuulamine, vestlemine, koolist antud kodutöödega abistamine jne.) ning osaledes noortekeskuse korraldatud linnalaagris. Samuti kasutas neiu võimalust korraldada noortega erinevaid põnevaid õpitube, näiteks maskide meisterdamise töötuba.

Vabatahtliku tegevuse jagamisel kahe keskuse vahel olid nii tugevad kui nõrgad küljed. Kindlasti sai Ifat mitmekülgse kogemuse töötamisel teise kultuuri noorte heaks ja koos noortega nii kontoris töötades kui nendega vahetult suheldes. Samas jäid tegevused mõlemas keskuses mõnevõrra pealiskaudsemaks, kuna tööle kahes kollektiivis samaaegselt on võrdsel määral keeruline pühenduda.

TANinfo sai selle kogemuse kaudu kinnitust EVS vabatahtliku infokeskusesse võtmise õigustatusest. EVS vabatahtlik on samaväärselt teiste infotöötajatega võimeline osalema keskuse tegemistes aktiivselt ning igapäevaselt, panustama nii info kogumisse kui selle levitamisse omandades EVS projekti perioodi jooksul selleks vajalikud oskused ning meetodid. Võimalikul esialgsel keelebarjääril ei tohiks lasta muutuda takistuseks, vaid pigem kasutada seda endi, vabatahtliku ja noorte arendamiseks ning suhtlemisjulguse suurendamiseks.

Lisaks oma tööle TANis tekkisid Ifatil head kontaktid ka väljaspool meie asutust ning tal oli võimalus osaleda erinevates rahvusvaheliste organisatsioonide projektides. Nii kujunes EVS projekt poolte omavahelise hea suhtluse tagajärjel just selliseks nagu vabatahtlik seda näha soovis ning tõhusaimaks nii temale kui meile.

Kokkuvõttes arvame, et EVS vabatahtliku vastuvõtmine organisatsiooni on igakülgselt positiivne ja rikastav kogemus kõigile osalistele, kui osatakse olla üksteise suhtes avatud ja tähelepanelikud.


Gea Grigorjev
Tallinn noorte infokeskuse rahvusvahelise noorteinfo töötaja