1.      Töö on muutunud rutiinseks.

Väga tihti ütlevad inimesed, et nende töö on rutiinne, kuid koolitusel tehtav analüüs näitab, et mitte töö ei ole rutiinne, vaid tööalane areng on seiskunud. Põhjused võivad tuleneda nii inimesest endast kui ka ettevõttest.

2.      Kas ma teen sobivat tööd?

Paljud kahtlevad, kas see töö, mida nad teevad, on ikka neile kõige sobivam. Vahel selgub, et töö sisu sobib, kuid häirivad väike palk, halvad suhted kollektiivis, suur töökoormus, ebasobiv juhtimisstiil. Need tegurid võivad panna inimest tundma, et töö ei sobi neile. Mõnikord selgub, et inimene ei saagi oma ametis täit potentsiaali rakendada.

 3.      Vajan julgust tööalase muudatuse tegemiseks.

Julgus midagi muuta tekib tavaliselt siis, kui võetakse aega oma tööelu analüüsimiseks ning saadakse aru sügavamatest põhjustest ja vajadustest. Julgust annab juurde ka koolitaja ja rühmas tekkiv sünergia.

 4.      Soovin leida uue ja huvitava töövaldkonna.

Inimestel on eri andeid, mis võimaldavad end proovile panna ja aitavad tööalases arengus sujuvalt edasi liikuda, kui senises ametis on arenguvõimalused tööandja tõttu pärsitud.

 5.      Otsin sisemist rahu ja enesekindlust.

Rahu ja enesekindlus kasvab, kui nähakse realistlikult oma vajadusi ja võimalusi ning hakatakse teadlikult ja sihipäraselt liikuma. Kindlasti tuleb rahulolu siis, kui töös kogetakse edutunnet ning tegevus pakub pinget ja naudingut.

 6.      Soovin paremini mõista oma tahtmisi ja vajadusi.

Et oma vajadustest paremini aru saada, on tarvis võtta aega iseendale ning süsteemselt enda töö- ja muu elu üle mõelda. Vahel aitavad ka sügavamad arutelud sõprade või lähedaste inimestega.

 7.      Ma ei tunne ennast väga hästi, et teha karjääriotsuseid.

Suur hulk inimesi on öelnud, et nad ei ole kunagi varem enda süsteemse analüüsimisega tegelnud, ja iseenda mittetundmine pärsib otsuste tegemist.

 8.      Kuidas enda motivatsiooni toetada?

Tuleb aru saada, mis mind käivitab. Tuleb osata eristada sisemisi ja välimisi motivatsiooni tegureid, siis saab selle põhjal otsida sobiva ameti ja ettevõtte ning motivatsioon tekib iseenesest.

 9.      Kas minna õppima?

Tänapäeval, kus toimib elukestev õpe, tekib aeg-ajalt küsimus, mida, kus ja kui palju õppida, et see toetaks ka hilisemat tööelu. Siin võib tekkida probleem vähese info, selle leidmise raskuste või puuduva otsustusjulguse pärast.

 10.    Puuduvad arenguvõimalused.

Vahel ei saa inimesed rakendada neid teadmisi ja oskusi, mida nad ise väga oluliseks peavad. Võib juhtuda, et ettevõtte tegevus ja eesmärgid ei sobi inimese isiklike sihtidega kokku. Ettevõttel ei pruugi alati olla võimalusi töötaja arengut toetada, aga mõnikord juhtub ka, et ettevõte ei näe, kuidas seda parimal viisil teha.

Loetelu on koostatud projekti „Täiskasvanute elukestva õppe toetamine ja karjääriplaneerimise oskuste arendamine Tartu-, Jõgeva- ja Järvamaal” koolitusel osalenute rühmaarutelude põhjal.

Ene Raid ja Jelena Kraus, Tartu Kutsehariduskeskuse koolitajad