Mõnedes Euroopa maades lubab seadusandlus töötajaid suhteliselt lihtsalt vallandada ning seetõttu on tööandja lahkesti nõus sõlmima tähtajatuid töölepinguid. Teistes riikides on töötaja lahti laskmine palju keerukam ja seal sõlmitakse töölepingud tihti määratud ajaks (nt üheks või kaheks aastaks), mis jätab tööandjale rohkem otsustamisvabadust.

Kui suundud välismaale tööle ning töökoht on valitud ja tööandjaga on ka kokkulepe töö osas olemas, siis sõlmi alati välismaale suundumisele eelnevalt kirjalik tööleping! Olgu see kasvõi lihtne ja üldsõnaline, aga vähemalt on Sul vaidluse korral millelegi tugineda. Kõige mõistlikum on sõlmida leping, kus on kirjas kõik, milles kokku olete leppinud tööandjaga.

Töötasu

Pea meeles, et töötasu koosneb lisaks töötaja rahakotti jõudvast rahast veel sellele lisanduvatest maksudest, mis on riigiti väga erinevad. Kui näiteks Eestis on 2015. a tulumaks kõikidele võrdselt 20% sissetulekust, siis paljudes teistes riikides sõltub see otseselt sissetuleku suurusest ning võib ulatuda kuni 50%-ni. Lisaks veel pensioni- ja töötuskindlustus, erinevad tööandja poolt tasutavad maksud jne. Äärmiselt oluline on Sul endale selgeks teha reaalselt sinuni jõudva töötasu suurus, seepärast täpsusta muuhulgas kindlasti ka seda, kas lepingus märgitud number on bruto- või netopalk, milliseid makse pead maksma ise ning millised maksab sinu eest tööandja.

Töö- ja puhkeaeg

Lisaks töötasule peab töölepingus kindlasti kirjas olema ka tööaja pikkus (tundides või päevades), puhkuse pikkus ja tähtajalise töölepingu puhul ka selle kestus.

Muu oluline

Lisaks on töölepingusse tavaliselt kirja pandud töötaja tööülesanded, töötaja ja tööandja õigused ja kohustused, töötajale kehtivad soodustused (näiteks ametiauto, mobiiltelefoni kompensatsioon, lisapuhkus jms). Täpsemat infot erinevate riikide maksusüsteemide, miinimumpalkade, töönädala ja puhkuse pikkuse jms kohta leiad riikide võrdlustabelist.

Võib aga juhtuda, et kuigi välismaal on tulumaks tasutud, tuleb seda ka Eestis maksta. Seda nõutakse juhul, kui välismaal on tulumaksu töötasust maha arvatud vähem kui Eesti seadusega ette nähtud. Kõik välisriigis tulu saanud isikud peavad selle Eestis esitama tuludeklaratsioonis.

Samas on sul nende maksude eest õigus ka riigi poolt pakutavatele sotsiaalsetele garantiidele (nt tervishoiusüsteemi teenused, haigustoetused). Kui sa oled kindlustatud Eesti Haigekassas, on sul ajutiselt teises EL-i liikmesriigis viibides 21 õigus vajaminevale arstiabile võrdsetel tingimustel selles riigis elavate inimestega. Arstiabi saamiseks pead sa raviasutuses esitama Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi ning isikut tõendava dokumendi.

Toimetulekutoetuste rakendumine on riigiti erinev. Näiteks on Hollandis ametlikult tööle asudes automaatselt õigus töötuskindlustusele, peretoetustele, lastetoetustele jne. Suurbritannias rakendub õigus töötuskindlustusele aga alles pärast aastast riigis töötamist. Samuti on riigiti erinevalt reguleeritud pensionikindlustus ja sellega liitumise süsteem.

Igas riigis on olemas järelevalveasutus (Eestis Tööinspektsioon), kelle poole saab pöörduda, kui tekib probleeme tööandjaga lepingutingimuste või seaduste rikkumise osas. Uuri välja, mis asutus antud riigis sellega tegeleb ning selle asutuse kontaktandmed. Kui tekib vaidlusi tööandjaga, võib kasuks olla ka ametiühingusse kuulumisest. Infot selliste organisatsioonide kohta välismaal küsi Eesti ametiühingutest.