Maailma rahvaarv jätkab tulevikus kasvamist, ent Euroopas oodatakse rahvastiku vähenemist. Keskmine eluiga on kasvamas, mis rahvastiku vähenemise tingimustes tähendab Euroopas (ja ka Eestis), et iga töötaja peab nö üleval pidama järjest rohkem inimesi.

Sisuliselt võib öelda, et tulevikus on iga töötaja rohkem hinnas, kuna vajadus toodete ja teenuste järjele püsib, kuid nende pakkujaid on vähem.

Rahvastiku vananemine toob kaasa muutusi ka tööturul:

  • Kasvab vajadus hooldus- ja tervishoiu teenuste järele, pensionil olevate inimeste soovid ja tarbimisvajadused erinevad tööealiste omast.
     
  • Lisaks sellele kujundab ka tulevikus majandust globaliseerumine ehk üleilmastumine, mis toob kaasa suurema spetsialiseerumise, konkurentsivõitluse tihenemise, tootmise liikumise piirkondadesse, kus selleks on parimad eeldused (näiteks tööjõumahuka masstoodangu liikumine Aasiasse). Sellele on kaasa aidanud tehnoloogia areng ning ka tulevikus on oodata selle protsessi jätkumist.
     
  • Praktiliselt igas valdkonnas on tänapäeval vaja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alaseid oskusi, suuri lootusi pannakse bio- ja nanotehnoloogia arengule.
     
  • Oluliseks märksõnaks on ka roheline majandus, mis puudutab nii energia valdkonda (taastuvad energiaallikad, biokütused) kui ka majandust laiemalt (keskkonnakaitse, tarbimise vähendamine, energia ja loodusvarade efektiivsem kasutamine, tarbijate eelistuste muutumine).
     
  • Arenenud riikides ja eeldatavalt ka Eestis on järjest raskem konkureerida lihtsama tootmise osas, sest tööjõu ja muud kulud kasvavad. See sunnib majandust liikuma veelgi keerulisemate ja rohkem mõttetööd eeldavate tegevuste suunas. Kõik see tähendab, et maailm muutub pidevalt ning ühes sellega ka töö tegijaile esitatavad nõudmised. Sellest tulenevalt on vaja end pidevalt kursis hoida uute teadmistega, et muutuvas maailmas hakkama saada.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2009