Kaire Savisaar
TTG Karjäärikeskus
Metoodik

2004. aasta Hariduskonverents “Kutse- ja kõrghariduse teelahkmed — koostöö või konkurents” toimus 23. novembril Tartu Ülikooli Õpetajate Seminari aulas. Konverentsil kõneldi sotsiaalsest partnerlusest hariduse, teaduse ja teiste elualade vahel, s.h. nii viimaste aastate edusammudest kui prognoosidest, millised on tõenäolised arengusuunad järgmiste aastate jooksul.

Avasõnad ministrilt

Avaettekandes tervitas haridus- ja teadusminister Toivo Maimets kõiki kohalolijaid ja rõhutas, et kõik nende teemakohased arvamused ja uued ideed on Haridus- ja Teadusministeeriumis (HTM) igati teretulnud. Põhjuseks parajasti ettevalmistamisel olev kõrgharidusstrateegia aastateks 2005-2008, mille valmimine on kavandatud järgmise aasta veebruarikuusse. Samuti tehakse viimaseid korrektuure kutseharidussüsteemi sama perioodi tegevuskavasse, mis peab valmis olema juba käesoleva aasta lõpuks.

Kutseõppe arengusuunad

Andres Pung, HTM-i kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja, rõhutas oma ettekandes, et HTM töötab selles suunas, et noorte haridusmaastikul ei oleks tupikteid. Suurt muret valmistavad ministeeriumile põhikoolist väljalangenud õpilased ja lõpetajatest need, kes ei ole suutelised kutseõppeasutuses gümnaasiumi programmi omandama. Siit tuleneb vajadus paindlikuma kutseõppe korraldamise järele, mis võimaldaks haridussüsteemi kaasata ja tagasi tuua rohkem erinevaid sihtrühmi. A. Pung tõi välja suhteliselt uudsed kutseõppe võimalused järgmistele sihtrühmadele:

  • kutseõpe põhihariduseta koolikohustuse ea ületanud õppijatele
  • kutseõpe põhihariduse baasil ilma kohustusliku üldõppeta (lõpetajad saavad kutseõppe, mitte kutsekeskhariduse tunnistuse)
  • kutseõpe erivajadustega õppijatele (laiendades tänaseid võimalusi)
  • eelkutseõpe
  • kutseõpe gümnaasiumis (mis eeldab kindlat kokkulepet gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse vahel)
  • õpipoisikoolitus (õppelepinguõpe).

Nende kõrvale jäävad senised traditsioonilised õppevormid: kutsekeskharidus põhikooli baasil ja kutsekeskharidus keskhariduse baasil. A. Pung rõhutas ka täiskasvanute gümnaasiumite tähtsust, kuivõrd just need koolid pakuvad üldharidusliku lisaõppe võimalusi neile, kes soovivad jätkata oma haridusteed akadeemilises õppes.

Samuti rõhutas A. Pung vajadust välja arendada kogu haridussüsteemi kattev sõltumatu karjäärinõustamissüsteem. See omakorda annab lootust, et lähiaastatel võib oodata HTM-i poolset toetust karjäärinõustamise tähtsustamisel.

Ettevõtjate ootused

Väga haarava kõne pidas RAIT AS juhatuse esimees Ivar Dembovski, kes esindas konverentsil ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Oma sõnavõtus väljendas ta Eesti ettevõtete ootuseid kutse- ja kõrgharidusele. I. Dembovski rõhutas, et kui kutseharidusega inimeselt oodatakse eelkõige erialaseid teadmisi ja oskusi, millele järgnevad üldinimlikud väärtushinnangud ja ausus, siis kõrgharidusega lõpetajalt oodatakse inimeste ja suhete tunnetusoskust, analüüsivõimet, meeskonnatöö oskust ning alles kaheksandal kohal on erialased teadmised ja oskused.

Praktiline ülesanne

Alljärgnevalt Ivar Dembovski poolt antud ülesanne “meistri” töölevõtu intervjuult, mis näitab inimese suutlikkust panna elust toodud näide arvudesse. “Meistri” ülesanne on antud koos I. Dembovski kommentaaridega.

8 tunnise tööpäeva jooksul on kaks 15 min. kohvipausi ja 30 min. lõuna; pausidele minnakse 5 min. varem ja tullakse 5 min. hiljem.

Kui suur osa tööpäevast läheb kaduma?

(5+5) x 3 / (8x60) = 30/480, s.o. 6,25%

40 kandidaadist pääses lõppvooru 4, kõigil kõrgharidus, õigeid vastuseid 2.

On seda vähe või palju?

Palju! Võrrelge näiteks majanduskasvu näitajatega.

Selle vastuse andis ainult üks kandidaat neljast.

Tööturu võimalused

Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna juhataja Katrin Höövelson rääkis tööturu praegustest näitajatest ning võrdles neid prognoositavate eesmärkidega aastaks 2010. Huvitav oli fakt, et kutseõppeasutuste ja gümnaasiumite lõpetajate võimalusi tööd leida hinnatakse praktiliselt samaväärseiks.

Koolijuhid ja õpilased diskussioonis

Huvipakkuv oli ka diskussioon “Millisena näeme tugevat ametiõpet? Milliseid väärtusi hindame?” Sõnavõttudega esinesid Tanel Linnus, Võru Kutsehariduskeskuse direktor, Eve Eisenschmidt, TPÜ Haapsalu Kolledži direktor, Sirje Rekkor, Hotelli ja Turismimajanduse Erakooli direktor ja Anzori Barkalaja, Viljandi Kultuuriakadeemia rektor. Värvikust nende poolt esitatule lisasid vastavate koolide õpilased, kes valgustasid juhtide poolt räägitut oma vaatevinklist. Diskussioonis jäi kõlama mõte koolide ühinemise vajalikkusest, kuna see aitab lahendada majandusküsimusi, loob paremad õppimistingimused ja tõstab õppeasutuse staatust.

Haridussõber

Päeva lõpus kuulutati välja haridussõber, kelleks sai hääletusel enim poolehoidjaid kogunud Tiia Randma Eesti Kaubandus- Tööstuskojast.

Konverentsi õhkkond oli äärmiselt sümpaatne ja osavõtjate aktiivsus kiiduväärt. Sõnavõtjatele esitati hulk asjakohaseid küsimusi ja kohati oli ka emotsionaalseid vahelehõikeid. On tähendusrikas, kui inimesed muretsevad hariduse tuleviku pärast ja on valmis sellesse andma ka omapoolse panuse.