prof. Peeter Järvelaid
Sisekaitseakadeemia rektor

Rakenduslikust ja mitterakenduslikust haridusest

Eesti hariduses on kümmekond aastat otsitud mudelit, mis kõige paremini suudaks rahuldada ühiskonna vajadusi. Kõik see toimub väga tihedas konkurentsis erinevate haridust andvate institutsioonide vahel.

Tõsi on aga see, et paljude perede probleemiks jääb asjaolu, et investeerides laste haridusse, seistakse mõne aasta järel olukorras, et noored on omandanud teatud formaalse hariduse, millega aga ei suudeta suhteliselt pingelisel tööjõuturul atraktiivne olla. Seetõttu tekib tunne, et Eestis on olemas ka küllalt palju mitterakenduslikku haridust, st haridust, mis mitmete parameetrite tõttu ei vasta ühiskonna vajadustele.

Kutseharidus ja kutse

Eestis on kujunenud olukord, kus enam kui kümne aasta jooksul pole suudetud anda kutseharidusele küllaldaselt positiivset märki noorema põlvkonna jaoks. Selle põhjuseks on kindlasti ka asjaolu, et kutsehariduse süsteem on olnud nõrgalt integreeritud üldisesse haridussüsteemi. Kutsehariduses alustanu satub võrreldes oma eakaaslastega sageli paratamatult haridusmaastikule, kus tal on väga raske edasi liikuda. Noor inimene ei soovi puhtpsühholoogiliselt teha väga varakult otsuseid, mis seoksid teda hiljem vaid väga kitsaste valikuvõimalustega elus. Seega vajab meie kutseharidus mudelit, mis üheltpoolt võimaldaks omandada konkreetset kutset, kuid teisalt jätaks noorele inimesele võimaluse suhteliselt valutult avatud haridus-süsteemi integreeruda.

Sisekaitseakadeemia mudel

Sisekaitseakadeemia on tänaseks suutnud luua mudeli, kus ülalnimetatud hariduse avatus on tagatud ka kutseõppesse astujale. Sisekaitseakadeemias toimus reform, mille tulemusena ühendati akadeemia koosseisu Paikuse Politseikool, Väike-Maarja Päästekool, ühendamisel on Muraste Piirivalvekool ning üle peaks tulema ka nooremate vanglaametnike koolitus, mis kõik olid seni kutsekeskhariduse valdkonna õppeasutused. Ühendades läbi õppe-kavade integreerimise kutsehariduse rakenduskõrgharidusega, oleme saavutanud olukorra, kus rakendusliku hariduse programmi praktiline osa tehakse läbi koos. See hoiab noorel inimesel kokku aega ja annab võimaluse hariduse teises astmes enam kõrghariduse teoreetilisemale ettevalmistusele keskenduda.

Koos avalik-õiguslike ülikoolidega (Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool) on Sisekaitseakadeemias loodud rakenduskõrgkooli lõpetajatele ning valdkonna spetsialistidele mõeldud ühised magistriprogrammid, kus ühisprogrammi lõpetajad saavad avalik-õigusliku ülikooli diplomi. Näiteks on Tallinna Tehnikaülikooliga koostöös võimalik õppida Sisekaitseakadeemias tervelt kolmes magistriprogrammis: juhtimise, kriisireguleerimise ning kohaliku omavalitsuse alal. Finantskolledži lõpetajad (tolli-ja maksuametnikud) ning meie ametkondade töötajad saavad õppida koos Tartu Ülikooliga loodud ühises majanduse magistriprogrammis, mis on suunatud eelkõige rahanduse ja krediidi eriala jaoks. Akadeemia lõpetajad saavad selle magistriprogrammi lõpetamisel avalik-õigusliku Tartu Ülikooli magistridiplomi.

Sellises koostöös oma kolleegidega oleme Sisekaitseakadeemia kasvandikele suutnud anda isikliku arenguperspektiivi ja tõsiselt konkurentsivõimelise hariduse, millega nad ka aastate pärast peaksid rahvusvahelisel tööjõuturul konkurentsivõimelised olema.