Hiiumaa omavalitsuste koostööst HUPSi loomisel rääkis endine Kärdla linnapea, tänane Riigikogu liige Ene Kaups.

Karjääriteenuste pakkumisega alustati Hiiu maavalitsuses 1999. a, kuid see ei rahuldanud vajadust. Seetõttu alustati 2004. a läbirääkimisi maakonna haridusjuhtidega ning omavalitsusjuhid andsid toetuskirjad keskuse ehitamiseks Kärdlasse ja võrgustiku loomiseks maakonda. 2007. a valmis uus hoone ja sõlmiti Hiiu Maavalitsuse ja Kärdla Linnavalitsuse vahel koostööleping pakkuda keskuses teavitamis- ja nõustamisteenuseid Hiiumaal.

Eelpool nimetatud sammude tekkimise eelduseks oli hea koostöö KOVide ja maavalitsusega, mis seisnes alljärgnevas:
 

  • koostöövõrgustiku loomiseks määrati tugiisik igasse omavalitsusse;
  • kohalikud omavalitsused toetasid võrgustikukoolituse korraldamist;
  • maakondliku teavitamis- ja nõustamisteenuse maakondliku arengukava väljatöötamisse kaasati omavalitsuste, koolide, noorteühenduste, noortekeskuste, koolide hoolekogude, tootjate ühenduse ja õpilaste esindajad;
  • toimis tihe koostöö Hiiu Maavalitsuse ja Kärdla Linna vahel ning teavitamis- ja kutsenõustamisfunktsiooni üleandmine.

Nõo Põhikooli direktor Rein Uusmaa tutvustas Nõo valla koolide koostööd ettevõtete ja vallavalitsusega. Ettevõtmiste eesmärk on tutvustada noortele kohalikke ettevõtteid ja omavalitsuse asutusi ning anda ülevaade kohaliku piirkonna arengust ja võimalustest. Koostöös kohaliku omavalitsusega on korraldatud karjääripäevi, kus kohaliku omavalitsuse asutuste esindajad käivad koolitunnis oma tööst rääkimas. See annab noortele hea ülevaate omavalitsuse asutuste vajalikkusest elanikkonnale ja muu eluvaldkonna inimesed saavad võimaluse õpetajaametit proovida. Teine oluline ürituste sari on lapsevanemate ametipäev. Sellel päeval on koolitunnis erinevate ametite esindajad. Kohalik omavalitsus on aidanud nii rahaliselt kui ka erinevate eelpool nimetatud ürituste planeerimisel ja läbiviimisel.

Põltsamaa linnavalitsuse ja piirkonna ettevõtjate koostööst rääkis Loreida Küppas Põltsamaa Linnavalitsusest. 2004. a tegi Põltsamaa Linnavalitsus ettepaneku korraldada koostöös ettevõtjatega ettevõtluspäev, mille eesmärk oli tutvustada Põltsamaa piirkonna ettevõtlust laiemale avalikkusele ning soov hoida noori kodukohas. Neli aastat järjest toimuski Põltsamaa Kultuurikeskuses ettevõtluspäev. 2008. a tuli idee viia hoopis ise õpilased ettevõtetesse ning nimetada algne idee ümber ettevõtlust tutvustavaks päevaks. Põltsamaa linna ja Põltsamaa piirkonna lõpuklasside õpilased said valida rohkem kui kümne ettevõtte hulgast vähemalt kaks omale meelepärast, mida külastada. Õpilased jäid ettevõtlust tutvustava päevaga väga rahule ning soovivad, et seda ka edaspidi korraldatakse.

Peeter Alekand Läänemaa Arenduskeskusest tutvustas, kuidas loodi Tegusate Töötute Klubi Läänemaa omavalitsustes ja millised on selle tegevused. Tegusate Töötute Klubi alustas tegevust Haapsalus 2009. a kevadel kodanikualgatuse korras. Kaks tegusat töötut naist leidsid, et on vaja luua selline klubi, mis tagab töötutele inimestele võimaluse oma probleemidest rääkida, luua kasulikke kontakte ja ühistegevuse kaudu leida probleemidele lahendusi. Koostöös maakonnalehega „Lääne Elu“ kutsuti Haapsalu Sotsiaalmajja (tasuta ruumidega abistas Haapsalu Linnavalitsus) inimesed esimesele koosolekule. Kuna esimene koosolek osutus menukaks, loodi MTÜ eesmärgiga olla tööotsijatele nõustajateks ja abiks töötusega kaasnevate probleemide lahendamisel. Tänaseks on käimas maakondlik projekt „Läänemaa töötutele töölesaamist toetavate nõustamisteenuste osutamine”, kus Tegusate Töötute Klubi on projektis strateegiline partner, kelle ülesandeks on eneseabigruppide tegevuse korraldamine. Kokkuvõttes tõdeti, et erinevate omavalitsuste ja teiste partnerite koostöö tulemusena on tänaseks Tegusate Töötute Klubist saanud ülemaakondlik organisatsioon ning loodud on süsteemne ja tugev võrgustik, mille tegevustes osaleb aktiivselt üle saja inimese.

Noorte emade nõustamisest Pärnumaal rääkis Malle Link MTÜst Caritas. 2007. a sügisel otsustasid kolm noort ema, et on vaja luua noorte emade rühm, mis toetab noori lapsevanemaid, et kool ei jääks pooleli ja ei tuleks puudust vajalikest teadmistest lapse kasvatamisel. Esialgu tehti pooleaastane pilootprojekt, et välja selgitada tegelik vajadus. Pärnu Õppenõustamiskeskuse kaudu edastati info projekti kohta kohalikele omavalitsustele ja koolide sotsiaaltöötajatele ning õpetajatele. Esimesele loengule tuli üllatavalt palju huvilisi – samadest huvilistest sai alguse ka Noore Ema Kool. Edasiste tegevuste tarbeks taotleti rahastust Hasartmängumaksu Nõukogult, hiljem liituti MTÜ Caritase noorte emadega. 2008. a sügisel taotleti raha Pärnu linnalt, mis ka saadi ning alates sellest ajast on koostöö Pärnu Linnavalitsusega olnud väga tihe. 2010. a algusest on projekt saanud taaskord laiendust, sest on rahuldatud rahataotlus Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.

Tuuli Paaksi MTÜst Partnerlus tutvustas projekti „E-töö tugiteenusega töötust tööandjaks“. Kagu-Eestis on üha rohkem töötuid, aga nõustajate arv on ikka endine. Seega kasvas projekt välja reaalsest vajadusest – projekt pakub tööta jäänud inimestele võimalust saada nõu ja abi interneti teel; nii jõuab info abivajajateni nende asukohast olenemata. Interneti vahendusel pakutakse karjäärinõustamist, psühholoogilist nõustamist töötutele, tööturualast nõustamist, ettevõtlusalast nõustamist ja võlanõustamist. Lisaks pakutakse Kagu-Eesti töötutele internetipõhist ettevõtluskoolitust, mis loob head eeldused selleks, et hakata endale ise tööandjaks. Projektiga püütakse aidata vähemalt 620 inimest, nende hulgas on 120 ettevõtluskoolitusel osalejat ja 500 nõustamisteenuse kasutajat (peamiselt Kagu-Eesti töötud).