Igal aastal peavad tuhanded noored otsustama, mida õppima minna. Valik ei ole kerge, sest võimalusi on palju ja langetatud otsus mõjutab oluliselt tulevikku. Enne otsuse langetamist on mõistlik uurida, millistel ametialadel ja millistes majandussektorites on töötajate vajadus kõige suurem – nii on vähem karta, et õpitakse erialal, kus tööd on väga raske leida.
 

  • Majanduse arenguga käib kaasas teenuste sektori kasv ning see paistab välja ka Eestis. Kuna elatustaseme tõus võimaldab meil elada kauem, siis vajame ühe rohkem inimesi tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ( näiteks vanadekodudes, hooldushaiglates, päevakeskustes jms) sektoris.
     
  • Jõudsat arengut on oodata info- ja infotehnoloogia valdkonnas – multimeedia ja IT põimuvad üha rohkem meie igapäevategevustega.
     
  • Kasvab vajadus müüjate, kokkade, kondiitrite, stilistide  järele, kuna paljud nendest ametitest on seotud nn mugavusteenustega.
     
  • Teenuste sektori kiirelt arenevateks osadeks on ka transport ja laondus, kus töötajate vajadus kasvab kiiresti just erinevate abitegevuste nagu jaotamine ja komplekteerimine elluviimisel.
  • Vaatamata sellele, et teenusemajandus kasvab pikas perspektiivis muudest sektoritest kiiremini on edukaid tegevusalasid ka töötlevas tööstuses. Puidu- ja metallitoodete tootmine on valdkonnad, mis vaatamata majanduskriisi tugevale mõjule on teiste sektoritega võrreldes suurema tööjõuvajadusega. Töötlevas tööstuses oodatakse töötegijaid eelkõige toiduainete tootmises, puidu- ja metallitööstuses ning elektriseadmete tootmises.


 

  • Lisaks ettevõtete kasvust tulenevale töötajate nõudluse kasvule mõjutab töötajate vajadust veel üks oluline tegur – pensioniiga. See tähendab, et ka nendes sektorites, kus töötajate koguarv väheneb, võib olla lähima mõnekümne aasta jooksul vaja palju uusi töötajaid. Üheks sellistest sektoritest on haridus.

  • Kindlasti on tulevikku ka elektrotehnika ja energeetikaga seotud erialadel. Oluline on ka roheline majandus, mis puudutab nii energia valdkonda (nt taastuvad energiaallikad, biokütused) kui ka majandust laiemalt (nt keskkonnakaitse, tarbimise vähendamine, energia ja loodusvarade efektiivsem kasutamine, tarbijate eelistuste muutumine).
     
  • Oluline on meeles pidada, et tööturul edukaks hakkamasaamiseks on üha enam vaja omada ametite vahelisi sidusoskusi – arvutite tundmine, ettevõtluse alused, keeled, suhtlusoskus, meeskonnatöö jms. Näiteks katusepanija jääb ikkagi katusepanijaks, kuid lisaks harjumuspärastele oskustele (materjalide tundmine – laast, plekk, kivi jne) tuleb kasuks disaini- ja projekteerimisprogrammide kasutamisoskus, uute tehnoloogiate kasutamine katusel (nt päikesepaneelid) ja iseseisva ettevõtjana teenuse pakkumiseks vajalikud oskused (nt äriplaani koostamine) jne.
     
  • Maailmas on laias laastus 40 000 elukutset, igal aastal kaob neist ära 10 000 ja tekib 10 000.
     
  • Eriala valiku kõrval on vähemalt sama tähtis see, et koolis õpitu moodustaks tugeva vundamendi, millele igapäevase töö käigus kogutud teadmistest lisa laduda. Eesti ja kogu maailma majandus on väga kiiresti muutuv ja valdaval osal meist ei ole võimalik töötada ühel ja samal töökohal elu lõpuni. Seetõttu on väga oluline, et koolis õpitu annaks piisavalt laia põhja, mis tulevikus võimaldaks teil edukalt ametit vahetada, jäädes samas hinnatud töötajaks.

Lõpliku eriala valiku langetamisel on kokkuvõttes siiski oluline silmas pidada, et heaks spetsialistiks on kergem saada, kui tegeleda sellega, mis huvi pakub. Seetõttu ei peaks eriala valik olema pelgalt majanduslik kaalutlus, vaid oluline on ka see, et tulevane töö tunduks huvitav ja väljakutseid pakkuv.  Siinkohal tutvu artikliga "Millele keskenduda karjääri planeerides?

Tutvu ka üle 300 erineva ametikirjeldusega
Rajaleidja ametikirjelduste andmebaasis.

 

 Koostanud Janno Järve, Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR vanem-analüütik, Rajaleidja 2013