Veidi üle aasta tagasi leidis Tallinnas Lillepaviljonis aset sündmus, mis võttis kokku kolmeaastase projekti tegevused.

Projekti, mille prioriteet oli koolide toetamine õpilaste karjääriplaneerimisalaste tegevuste elluviimisel. Ilmselt on osalejatel tänaseni meeles see tore, rõõmsast rahulolust pulbitsev õhkkond, mille melus projektis osalenud koolid oma kogemustest pajatasid. Nad kuulutasid ühehäälselt, kuivõrd oluline on õpilastele karjääriõpe. Märt Treier osava moderaatorina hoidis õhus palju põnevust, muuhulgas tähtsaid küsimusi: mis ja kuidas edasi?

Täna saame juba öelda – kuidas edasi

Programmi „Karjääriteenuste süsteemi arendamine“ raames on SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus jätkamas koolidega koostööd karjääriõppe edendamisel. Oleme kaasatud koolide ringi oluliselt laiendanud (varasema 14 asemel on nüüd 26 üldhariduskooli). Jätkuvalt arvame, et tõhus ja tulemuslik uuendus haridusvaldkonnas saab sündida üksnes reaalses õpikeskkonnas, mitte sellest lahus, kabinetivaikuses. Soome koolisüsteemis on teadaolevalt kindel koht uuenduste katsetaja rolli täitvatel koolidel. Selle väärt hoiaku pärast lähinaabrite kadestamise asemel oleme neilt eeskuju võtnud; samuti mitmetelt teistelt riikidelt, kus karjääriõpe on hästi korraldatud, näiteks Iirimaalt, Suurbritannialt, Taanilt.

Eelmisel perioodil käivitasime mitmeid tegevusi, mis jätkuvad. Need on kooli karjääriõppe tegevuskava, karjäärikoordinaatori roll ja karjääriõpetuse valikaine. Peamine erinevus varasemaga võrreldes on keskendumine karjääriõppe kvaliteedi tõstmisele. Juba on väljatöötamisel karjääriõppe kvaliteedi käsiraamat, uuendamisel on karjääriõpetuse valikaine materjalid ja karjääriõppe tegevuskava koostamise juhend. Lisaks ootab mahukat täiendust läbiva teema „Tööalane karjäär ja selle kujundamine“ (riikliku õppekava uuenevas versioonis „Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine“) ainetundides käsitlemist hõlbustav tugimaterjal.

Koolide varasem kogemus kinnitab, et karjääriõppe tegevuskavast on palju kasu süsteemsuse saavutamiseks. Mitmed rahvusvahelised eksperdid on väitnud, et õppekava läbivate teemade kasutegur on väike, kuna nõuab palju ressursse (aega õpetajate hästitoimivaks koostööks jm). Sel moel teemakäsitlus on kui ideaal, mis enamasti ei toimi. Koolide senine kogemus on tõestanud sedagi, et igas koolis peaks olema üks spetsialist, kes valdab teemat põhjalikult, on seejuures nii karjääriplaneerimisalaste tegevuste koordineerija, elluviija kui ka kolleegide nõustaja. Jätkame karjäärikoordinaatori ülesannete katsetamist koolides 0,2 koormuse ulatuses. Kahtlemata on 0,2 töökoormus miinimum keskmise suurusega koolile, liiati siis suure õpilaste arvuga koolidele. Seni praktiseerinud õpetajad on veendunud, et südamega ja tõeliselt heade tulemuste saavutamiseks jätkuks tööd täis ametikoha tarbeks. Seega on uuel perioodil koolide ees üpriski suur väljakutse – kuidas ressursse optimeerida ja tehes seda ajal, mil ressursse napib.

Välja on töötatud mentorprogramm, mille raames tööd alustavatel karjäärikoordinaatoritel on võimalus saada tuge kogemustega karjäärikoordinaatoritelt. Usun, et meiega koostööle liitunud koolid on väljakutseks valmis, sest mõistavad asja olulisust. Olgu aeg raske või kerge, üks on kindel – õpilased lõpetavad ühel päeval kooli ja on valiku eest – mis edasi? Noorte tänased valikud on tähtsad nii neile endile kui ühiskonnale tervikuna.

Täna räägitakse palju sellest, et majandusõppele on vaja senisest rohkem rõhku panna. Selle valdkonna eksperdid ärgitavad noori ettevõtlikkusele, kinnitades, et 80% ideedest alles ootavad tärkamise aega tänaste noorte peades. Kahtlemata nii see on. Ettevõtlikkus on järjest vajalikum omadus igaühele meist, et mitte muutuvas maailmas üksnes toime tulla, vaid ka midagi korda saata. Ettevõtlikkus isikuomadusena on eeldus rikkalikule tegevuste loendile, sealhulgas teadaolevaim neist on ettevõtlusega tegelemine. Kuid mitte ainult. Paljud ilmselt pole mõelnud sellele, kas ja kuidas on ettevõtlikkus omadus, mis on seotud isiku arenguga tervikult. Millal ja kuidas ettevõtlikkuse seeme inimeses idanema hakkab ja juured kanda kinnitab? Esimene ettevõtlikkuse ilming on moment, mil inimene esimest korda teadlikult pöörab pilgu omaenese poole selleks, et endast aru saada, oma „minast“ adekvaatne pilt kujundada. Töö iseendaga on teadagi üks raskemaid asju siin ilmas; on vaja palju julgust ja visadust, et enda vastu aus olla. Kes suudab teadlikult luua ja muuta iseennast, on valmis looma, kui vaja, siis muutma maailma. Või siis vastupidi – piirama ennast ettevõtlusega alustamast, sest paraku mitte igaüks pole selleks sobilik. Oma potentsiaali avastamine ja võimaluste realistlik nägemine – need on karjääriõppe oodatavad tulemused. Pole vahet, kas tegemist on laulmise, majanduse, kodanikuhariduse, bioloogia või muu ainega. Kõigi nende ainete õpetamist toetab karjääriõpe võrdsel moel, aidates õpilastel leida endas vastus väga olulisele küsimusele – miks ma üldse õpin? Miks ma koolis käin?

Mida õpilased ise arvavad?
Õpilaste arvamused on kohati äärmuslikud. Ühed kinnitavad, et sooviksid karjääriõpetuse tunde igal nädalal. Teised seevastu ei tea, mida nad ei tea, ega oska ka tahta. Viimaste suust on järgmises kooliastmes olles kostnud küsimus: „Miks meile koolis neid asju ei õpetatud?“ Olen optimist ja usun, et taoliste küsimuste arv väheneb jõudsalt.

Kokkuvõtteks
Meiega koostöös olevates koolides on käivitunud innovatsioon karjääriõppes – teada tuntud vana, aga uuel viisil. Kas iga uutmoodi tegemine on automaatselt ka samm kvaliteedi taseme tõstmise suunas? Ei pruugi. Kui eesmärk selge, saab loota, uskuda ja saavutada! Kindlasti teeb eesmärgi täitmise lihtsamaks koolide omavahelise koostöö hoogustumine, seda erinevate võrgustike abil: koolijuhid, karjäärikoordinaatorid, uutele sisseelamist toetavad mentorid.

Usume, et nende koolide õpilased (kokku ligi 11000) tunnetavad õige pea, et kool pakub elutee kavandamisel senisest enam tuge. Kas ja kuidas see neid reaalselt aitab ja õnnelikuks teeb saame neilt küsida mõne aja pärast.


Mare Lehtsalu

SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse karjääriõppe juhtivspetsialist