Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi on koostanud alates 2003. aastast detailsemaid tööturu prognoose. Tööjõu vajaduse prognoos on mõeldud eelkõige abivahendina riikliku koolitustellimuse koostamiseks, mistõttu on vaatluse all pikaajalisemad arengud, konjunktuurseid kõikumisi ei käsitleta. Ka tugineb lähenemine nö traditsioonilisele viisile, kus hinnatakse vajaliku tööjõu hulka, töö sisu või kompetentside vajadust see üldiselt ei kata.

Prognoosi kohaselt jõuab töötajate arv aastaks 2016 630 tuhandeni, mis on küll kõrgem kui täna, kuid jääb paarikümne tuhande võrra alla aastatel 2006-2008 valitsenud kõrgtasemele.

Tööjõu vajaduse prognoos:

  • Hindab tööjõu vajadust 35 tegevusala, viie ametiala grupi ning kolme haridustaseme lõikes.
  • Sisaldab mitmete tegevusalade lühiülevaateid ning arenguperspektiive.
  • Lisaks käsitletakse teemasid, nagu tööjõu pakkumine ning tööjõu ressurss, töö sisu ja hariduse kooskõla, prognoosi koostamise metoodika.
  • Esitatud on detailsed andmetabelid ning varasemad prognoosid.

Lähemalt vaata siit

Tööjõu vajadusest moodustavad suurema osa töökohad, mis vabanevad tänaste töötajate tööturult väljaliikumise tõttu. Igal aastal lahkub tööturult vanuse tõttu või muudel põhjustel hinnanguliselt 14 tuhat töötajat. Ettevõtete kohanemine nõudluse vähenemisega on toimunud kiirelt ning edaspidi pole oodata enam suurt tööhõive kukkumist. See aga tähendab, et tööturult lahkuvate töötajate tõttu vabaneb pidevalt töökohti. Eesti probleemiks saab hoopis tõsiasi, et tööturult lahkuvate inimeste arv pidevalt kasvab, tööturule sisenejate arv aga väheneb ning reaalseid töötegijaid hakkab Eestis vähemaks jääma. Viimaste aastate sündivuse kasvu mõjud jõuavad tööturule aga alles paari aastakümne pärast.

Eesti arenguid suunavad samad tegurid, mida võib täheldada ka mujal maailmas. Täiendavate töökohtade loomist on ette näha eelkõige teenindussektoris (arvutitega seotud teenused, äriteenused, turism, ka sotsiaalvaldkonnal on rahvastikutrende ja arenenud riikide kogemust arvestades tugev kasvupotentsiaal). Eesti majandus on liikumas tasapisi jätkuvalt kursil, kus kasvab kõrgtehnoloogilisema ja teadmistemahukama tootmise ja teeninduse osatähtsus. Kasvavaid harusid võib leida ka tööstussektoris, kuid tööjõumahukamates ning madalat lisandväärtust loovates harudes on oodata hõivatute arvu langust. Samas moodustab suure osa tööjõu vajadusest tööturult lahkuvate inimeste asendusvajadus, mistõttu ka tegevusaladel, kus töökohti jääb vähemaks, vajatakse jätkuvalt uusi inimesi. Näiteks võib tuua põllumajanduse, kus töötajate suhteliselt kõrge vanuse tõttu on vabanemas oluliselt rohkem töökohti, kui neid eeldatavalt kaob.

Kuigi tööturul toimuvad kiired muutused, on tööjõu vajadus suhteliselt stabiilne, eriti mis puudutab vajaduse jagunemist erinevate tegevusalade või ametialade vahel. Seetõttu võib öelda, et prognoositud arenguid on võimalik kasutada tulevikku suunatud otsuste langetamisel abivahenina.

Tööjõu vajaduse „edetabelis“ on eespool valdkonnad-ametialad, mis on majanduses ka täna rohkem esindatud: tööstussektori oskustöölised ning seadme- ja masinaoperaatorid, müüjad, transporditöölised. Suur vajadus on järgnevatel aastatel õpetajate-õppejõudude, arstide ja sotsiaaltöötajate järele, nö pildile pääsevad ka ehituse, põllumajanduse ja metsandustöötajad, kuigi töökohti jääb neis pigem vähemaks.



Kaks kolmandikku kogu vajadusest moodustavad oskustööliste ja spetsialistide kategooriasse kuuluvad töötajad, viiendiku teenindajad. Juhi kohti (ettevõtte või valdkonna-üksuse tasandil) jagub igale kümnendale töötajale, lihttöötajaid, kellelt ei nõuta erilist ettevalmistust, vajatakse aga veelgi vähem.



Majanduse struktuuri muutus toob kaasa suurema vajaduse kõrgema haridusega töötajate järele, ent enam kui pooltel töökohtadest vajatakse siiski kutse- või keskharidusega töötajaid. Kogu majandusega sarnaseid arenguid võib täheldada ka tegevusalade sees, kus pidevalt suurenevad nõuded töötajate oskuste ja teadmiste osas, kuna tööprotsessides tuleb kasutada keerulisemaid seadmeid või suureneb vajadus „tee ära“ asemel „mõtle välja“-tüüpi tegevuste järele.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et vajadus uute töötajate järele on kasvav, sest tööturult väljaliikujate arvel vabaneb järjest rohkem töökohti. Täna võib valitseda nö töötajate ülejääk, kuid see on ajutine olukord. Mitte enam väga kauges tulevikus saab väljakutseks, kuidas töövõimeliste elanike väheneva arvu juures hakkama saada, samas kui ülalpeetavate arv suureneb. Oodata on (jätkuvat) töökohtade vähenemist mitmes majandusharus, kus on ruumi efektiivsuse suurendamiseks tehnoloogia laialdasema kasutamise tõttu, kasvu aga eelkõige teenindussääris ning valdkondades, kus toodete-teenuste eest saadav tasu on kõrgem, mis võimaldab ka suuremat palka maksta. Töökohtade kadu aga ei tähenda, et puudub vajadus töötajate järele – uusi töötajaid vajatakse kõigil tegevusaladel. Järk-järguline liikumine majanduse väärtusahelas kõrgemale positsioonile toob kaasa suuremad nõudmised töötajatele, mistõttu on vaja täiendada ka tänaste töötajate kvalifikatsiooni, õppimine on pidev protsess.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2009

Teemakohaseid linke
Tööjõu vajaduste prognoos aastani 2016
Makromajanduse prognoosid