MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskuses on töötuid aktiveeritud alates 2005. aastast, esialgu vaid Paides, kuid 2007. a algul laienesime Järvamaale. Kaasatud on veel viis omavalitsust. Aktiviseerimisprotsessis on osalenud 317 töötut. Meie töö tulemusena on Järvamaal tööle saanud 60 inimest, töövõimetuspensionile on jäänud 20 isikut ning töö kestab. Me usume inimestesse ja arvame, et inimestega tasub töötada.


Kaidi-Ly Välb, MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus

Eneseteadlikkuse suurendamine läbi erinevate tegevuste
Teadlikkus endast on seotud teadlikkusega oma võimalustest. Seepärast on oluline teada oma soove, vajadusi, eesmärke, sisemisi ressursse, hoiakuid ja motivatsiooni. Aktiviseerimiskeskuse igapäevases töös on aidatud inimestel eneseteadlikkust suurendada läbi erinevate tegevuste, nagu individuaalne psühholoogiline- ja karjäärinõustamine, koolitused ja klubilised tegevused. Koolitustest oleme töötutele pakkunud arvutiõpet, motivatsioonikoolitust, klienditeenindajate- ja raamatupidajate koolitust. Klubilistest tegevustest on, vastavalt asjaosaliste huvile, toimunud noorkuu klubi, kus tegeleti noorkuu astroloogiaga; meesteklubi ja kepikõnni ring. Samuti on korraldatud mitmeid ühisüritusi.

Kõik tegevused on planeeritud ja üles ehitatud selliselt, et inimesed saaksid enda jaoks midagi uut ja põnevat ning tekiks tahe edasi tegutseda. Aja jooksul muutub inimeste teadlikkus oma võimalustest, sest nii töö iseloom kui nõudmised muutuvad. Samuti muutuvad aja jooksul hoiakud ja väärtushinnangud.
Oleme töötute aktiveerimisel arvestanud sellega, et inimesed õpiksid oma väärtushinnanguid tundma, sest sellest sõltub, kas ja kuidas on neil võimalik oma vajadusi rahuldada. Meie poolt pakutavad koolitused, klubid, nõustamine jm on pakkunud inimestele võimalust avastada oma hoiakuid, väärtushinnanguid, vajadusi, oskusi ja võimalusi, samuti õppida vastutama oma tunnete ja käitumise eest, mis on aluseks sellele, et inimene vastutab oma töö eest.

Enesejuhtimine ja isiklik vastutus toetavad tööks vajalike oskuste ellu rakendamist
Oleme üha enam rõhutanud isikliku vastutuse ja enesejuhtimise oskuste vajalikkust töises elus. Siia valdkonda kuuluvad õppimissoov, aktiivsus, koostöövalmidus, enesemääratlemisoskus, probleemilahendamisoskus, kriitikavõime, kriitikataluvus, „ei” ütlemine, eneseesitlemise- ja eneseväljendusoskus jm. Eriti tulemuslik on selles suhtes olnud individuaaltöö inimestega. Sageli inimesed kardavad, et nad ei saa hakkama, sest haridust on vähe jne, kuid oleme rõhutanud, et isikliku vastutuse ja enesejuhtimise oskuste areng ei sõltu formaalsest haridusest. Tööks vajalikud oskused võivad varju jääda või hoopis hääbuda, kui eelpool nimetatud enesejuhtimise oskused ei toeta tööks vajalike baasoskuste realiseerumist.

Olulise tähtsusega on emotsioonide juhtimine. Oma tundeid teadvustav inimene suudab tõhusamalt enese elu juhtida ning enda jaoks sobivamaid valikuid teha. Pikaajaliste töötute puhul on probleem sageli liigses alkoholi tarbimises. Elus esilekerkivate tunnete ja probleemidega ei osatagi muud ette võtta, kui neid juues alla suruda. Oluline on kontrollida oma tegevust, mis ei tähenda emotsioonide allasurumist, vaid sobivamate väljundite leidmist. Emotsioonidega toimetulek aitab stressist ja masendusest kiiremini üle saada, samas väheneb ka vajadus alkoholi järele. Inimesed sõltuvad sageli teiste arvamustest, keskendume inimeste isiklikele eesmärkidele ja vajadustele, sest enesemotiveerimisoskus tagab loogilise ja efektiivse eesmärgipärase tegevuse.

Uuring töötute hulgas tööelu edukust soodustavate tegurite kohta
Kaks aastat tagasi viisime oma klientide seas läbi uurimuse, et teada saada nende arvamusi töise elu edukust soodustavate ja takistavate tegurite kohta. Uurimuse tulemusi oleme saanud oma igapäevases töös arvesse võtta ja vastavalt sellele nõustamissuundi valida.

Töötute arvates on tähtsaks faktoriks tasakaal elu eri valdkondade vahel, mis võib tähendada, et nad on mõistnud elurollide omavahelist põimumist ning seda, et lähedaste tugi on tähtis. Vajalikud on erinevad sotsialiseerimisprotsessid ka erinevate elurollide vahel. Eriti olulisteks peetakse perekonna toetust ja töökaaslaste/sõprade mõistvat suhtumist ning toetust. Oleme protsessi kaasanud korduvalt ka inimese isikliku tugivõrgustiku. Töötute arvates on kõige suurem eduka karjääri takistaja sage alkoholi tarbimine. Järgmiste takistavate faktoritena pakuti sagedasi terviseprobleeme ja ükskõiksust. Tegu on sotsiaalse probleemiga: juuakse koos abikaasa või sõpradega. Sagedased terviseprobleemid, mida palju nimetati, võivad olla tingitud pidevast alkoholi tarvitamisest.

Vähetähtsateks töise elu takistajaks peeti hoiakuid, omandatud stereotüüpe, rollimudeleid ning lapsepõlves kogetut. Oluliseks peeti vastutuse võtmist oma tegude ja tunnete eest. Kuid just lapsepõlves hoolt ja vanemlikku lähedust tunda saanud lapsest kasvab kohusetundlik inimene, kes julgeb ja suudab oma edaspidises elus enda käitumise ja tunnete eest vastutust võtta. Siin tekibki töötute arvamustes vastuolu – ühelt poolt on vastutuse võtmine oluline, teisalt lapsepõlvemõjud vähetähtsad. See asjaolu võib olla tingitud töötute vähesest eneseteadlikkusest. Hoiakute teadvustamata jätmine ja tõenäoline töörõõmu puudumine või enese jaoks avastamata jätmine on tõenäoliselt tinginud küsitletute töötu staatuse, vähemalt oleme seda teadmist arvestanud oma nõustamisprotsesside ja klubiliste tegevuste läbiviimisel.

Kes soovib MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskuse Aktiviseerimiskeskuse kohta rohkem teada, leiab infot veebilehelt: www.sesok.ee.