Andmebaas (database) on vastavalt mingile kindlale struktuurile organiseeritud rakendusvaldkondi toetavate andmete kogum.

Andmed (data) on info koostisosad ning ei oma iseseisvana ehk ilma kontekstita tähendust. Andmete all mõistetakse abstraheeritud ja tooreid, kasulikke või mittekasulikke, diskreetseid ja objektiivseid kogumeid, mille vorm võimaldab neid säilitada, koguda, edastada, töödelda, kuid millel ei ole iseseisvat väärtust inimese jaoks.

Info (information) on korrastatud, konteksti asetatud ning süstematiseeritud andmed, mis omavad tähendust vastuvõtja jaoks.

Info üleküllus eksisteerib siis, kui süsteemi sisendiks on rohkem informatsiooni kui süsteem jõuab vastu võtta.
Infokirjaoskus on inimese võime tunda ära infovajadus, määratleda info asukoht ning hinnata ja kasutada vajaminevat infot.

Infootsinguks loetakse tegevust, mis on ajendatud infovajaduse tunnetamisest ning hõlmab endas nii otsingu strateegia loomist, erinevate võimaluste määratlemist, hindamist ning valikut, kui ka tulemusena saadud info ajakohasuse ning vajalikkuse hindamist.

Infoühiskond on ühiskond, kus olulisimaks strateegiliseks ressursiks on info ja teadmised.
Internet on omavahel liinidega ühendatud arvutite ülemaailmne võrk, kus infot edastatakse suhtlemisprogrammide abil.

Järjehoidja (bookmark) on veebibrauseris või tekstitöötlusprogrammis kasutatav tööriist, vajalikku info kiireks leidmiseks. Netscape (Mozilla) kasutab järjehoidjate jaoks sõna “bookmarks”, Internet Explorer aga sõna “favorites”.

Koduleht (home page) on veebikasutaja jaoks esimene lehekülg, mis tuleb ekraanile pärast brauseri käivitamist. Värskelt installeeritud brauserite puhul on tavaliselt koduleheks seatud brauseri valmistanud firma veebilehestiku esimene lehekülg. Kasutajal on võimalik ise seada koduleheks mistahes veebilehestiku esileht, tavaliselt seatakse selleks oma firma või iseenda kodulehte. Veebidisaineri jaoks on koduleht mistahes veebilehestiku esimene lehekülg. Tavaliselt on veebilehestiki aadressiks selle kodulehe aadress.

Otsingumootor (search engine) on programm, mis otsib mingile kriteeriumile vastavaid andmeid. Paljud veebilehestikud on varustatud otsingumootoritega, mis võimaldavad teostada infootsingut nende veebilehetde sees. Osad otsingumootorid võimaldavad võimaldavad otsida vajalikku infot kogu veebist. Sellised tuntumad otsingumootorid on Google, Yahoo! ja AltaVista. Eesti populaarsemad otsingumootorid on Delfi, WWW Wärk ja Neti.

Portaal, veebivärav (web portal) on veebilehestik, mis pakub tasuta pidevalt uuenevat informatsiooni ja teenuseid - e-post, foorumid, otsingumootorid, e-poed jne. Maailma esimene portaal oli AOL, nüüdseks on enamik otsingumootoreid kujunenud portaalideks, et ligi tõmmata rohkem kasutajaid.

Tarkus (wisdom) on eelkõige teadmuse laiendus, millele lisandub arvamus-hinnangu ning vastava tegevuse mõõde.

Teadmine (knowledge) kujuneb siis, kui infol on kasutusväärtus kindlas kontekstis. Teadmine saab alati olla vaid isiku poolt omastatud (õpitud) ning kasutatud.

Teadmistepõhine ühiskond on infoühiskonna järgmine tase, kus kättesaadavat ning olemasolevat infot kasutatakse ühiskonna ja majanduse arengu hüvanguks.

Teadmus (enlightenment) on enamasti käsitletav teadmise sünonüümina, kuid näiteks organisatsioonilises kontekstis vaadeldakse teadmust kui ressurssi.

Teave kujuneb vastuvõtja jaoks hetkel või tulevikus tema otsuste või tegude suhtes otsest või eeldatavat tähendust omavast informatsioonist.

Veebihosting (web hosting) on kliendi veebilehe või veebislehestiku hoidmine teenusepakkuja (ISP) veebiserveris. Kui suured ettevõtted käitavad oma veebisaite omaenda serveritel, siis võib ka öelda, et nad hostivad oma veebisaite ise. Kasutatakse ka eestindatud mõisted majutusteenuse pakkumine.

Veebilehestik (website) koosneb erinevatest veebilehtedest. Kui mingi organisatsiooni kodulehestik koosneb enamast, kui vaid avalehest on tegemist veebilehestikuga.

Veebileht (web page) nimetatakse veebis (WWW) asuvat dokumenti. Veebilehe loomiseks võib kasutatakse näiteks HTML märgistuskeelt, mis määrab kindlaks veebilehe sisu (pildid, tekst, hüpertekstlingid, video- ja audiofailid) esitusviisi ja väljanägemise.