Karjääriinfospetsialisti kutse taotlemisel on vaja omada infoteaduste alast kõrgharidust või selle asemel erialast kahe aasta pikkust töökogemust. Artikkel tutvustab infotööalase kõrghariduse saamise ja enesetäiendamise võimalusi Eestis.

Infotöö on sihipärased tegevused (nt otsimine, kogumine, töötlemine, levitamine) informatsiooniga. Infoteadus on teadus, mis uurib informatsiooni edastamist infoloojalt infotarbijani ning selle uurimisvaldkondadeks on organisatsioonide ja isikute infokeskkond, infovajadus, info hankimise viisid ja inforessursside organiseerimine sellisel kujul, mis võimaldaks soovitud informatsiooni kiire kättesaamise.

Tallinna Ülikoolis saab infoteaduste osakonnas õppida erinevaid infotöö-ja teaduste aineid

Sel sügisel alustas infoteaduste osakonnas õppimist 53 bakalaureuseõppe (28 päevaõppes ja 25 kaugõppes), 24 magistriõppe (3 õppekava: infoteadus, infojuhtimine ja dokumendihaldus) ning 2 doktoriõppe üliõpilast.
Tänapäeva infoühiskond vajab asjatundjaid, kes valdavad teabe süstematiseerimise-, analüüsi- ning otsingumeetodeid, oskavad luua ja hallata andmebaase, määratleda infovajadusi ja nõustada infokeskkonnas orienteerumisel.
Infoteaduse otsene rakendus on seotud dokumendihaldusega, milles aktuaalseks valdkonnaks on elektrooniline dokumendihaldus ning arhiveerimine elektroonilises keskkonnas. Digitaalne keskkond seob infoteadusega senisest enam ka raamatuteadust, seda nii elektroonilise kirjastamise, digiteerimisprojektide kui ka digitaalse ainese säilitamise aspektist.
 

Bakalaureusetaseme õppes oleme püüdnud raamatukogunduslikud teadmised anda laiemas kontekstis, silmas pidades ka teisi infoasutusi, kuid rõhutades ühtede või teiste teadmiste ja oskuste tähtsust ka raamatukogunduse aspektist. Näiteks kursused Sissejuhatus infoteadustesse, Infoteaduste uurimismeetodid, Marketing raamatukogu- ja infotöös. Infoteaduse ained, näiteks Infoteenindus, Infoallikad ja infootsing, Infosüsteemid ja –võrgud, Andmebaaside ohjamine, annavad teadmisi ja oskusi ka raamatukogutöö jaoks.

Magistriõppe kolm õppekava võimaldavad spetsialiseerumist kitsamatele valdkondadele: infoteaduse suunal on võimalik valida infojuhtimise, raamatukogu- ja raamatuteaduse suundade vahel; infojuhtimine keskendub infotööle ning infovahendusele organisatsioonis ning dokumendihaldus dokumendihalduse- ning arhiivisüsteemide kujundamisele.

Praktika osa õppekavas on varasemaga võrreldes vähenenud. See on tingitud nii üleminekust uutele 3+2 õppekavadele, mistõttu teoreetiline õpe tuli mahutada vähemale ajale. Teiselt poolt on keeruline ka praktikapartnerite leidmine, kes suudaksid tagada kõigi praktikaülesannete täitmise ega kipuks praktikante tööjõu vähesuse tõttu rakendama neis töölõikudes, kus parajasti kõige vajalikum. Loomulikult on praktikantide vastuvõtmine ka asutustele (raamatukogud, infokeskused) koormav lisatöö.

Praegustes õppekavades on bakalaureusetasemel ette nähtud 4nädalane raamatukogutööpraktika ning magistriõppes 3nädalane infotöö praktika.

Infoteaduse eriala sobib kõigile neile, kes tahavad tegeleda informatsiooni kogumise, korraldamise ja vahendamisega, kellel on hea analüüsivõime ning keda huvitab töö elektroonilises ja digitaalses keskkonnas. Siit leiab endale sobiva valdkonna nii vaikset iseseisvat tööd otsiv kui hea suhtleja.

Päevaõpe on orienteeritud üliõpilastele, kelle põhitegevuseks on õppimine, selles õppevormis toimuvad loengud ning seminarid hommikupoolikul. Pärastlõunane aeg on ette nähtud iseseisvaks tööks ning seminarideks valmistumiseks. Sisseastumiseks eksameid ei ole, vastuvõtt toimub riigieksamite tulemuste alusel ning vastuvõtulävendiks on 60 palli. Bakalaureuseõppes on nii riigieelarvelised kui tasulised õppekohad.

Magistriõppesse saavad tulla bakalaureusekraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni omavad õppurid. Infoteaduse erialal jätkates on vajalik, et varasem haridus oleks omandatud infoteaduse erialal. Infojuhtimise ja dokumendihalduse suunal ei ole varasemal erialal tähtsust. Infoteaduse magistriõppes on nii riigieelarvelised kui ka riigieelarvevälised (tasulised) õppekohad; infojuhtimise ning dokumendihalduse erialal tasuvad üliõpilased oma õpingute eest ise, õpingud toimuvad kaugkoolitusena ning tsükliõppena.

Kaugõppes teadmiste omandamine on kasulik neile, kes juba töötavad raamatukogudes või infotööga seotud ametikohtadel, kuid kel puudub sellealane haridus. Loomulikult võib eriala omandada ka siis, kui praegune tegevusala informatsiooni vahendamisega seotud ei ole, kuid valdkond pakub huvi. Tänapäeval, kus elukestev õpe on saanud meie igapäevaelu loomulikuks osaks ning tihtipeale on tarvis ametit vahetada, kuluvad omandatud teadmised alati ära. Kaugõppesse võetakse vastu keskharidust tõendava dokumendi alusel. Kaugõppijad maksavad oma õpingute eest ise.

Avatud Ülikooli kaudu on võimalik kuulata vaid neid kursusi, mis soovijale huvi pakuvad või tema töös vajalikud on. Õpingute eest tasumine sõltub kursuse mahust.

Infotöö Keskus korraldab täiendusõppe kursusi ning kutseõpet. Täiendusõppe lühikursused kestavad 1-2 päeva ning on kursusel keskendutakse ühele kitsale valdkonnale. Koolituskalendri leiavad huvilised osakonna kodulehelt. Raamatukoguhoidja kutse omandamiseks on töötavatele erihariduseta raamatukoguhoidjatele korraldatud kutseõpe, mille läbimisel on võimalik taotleda kutsetunnistust. Täiendus- ja kutseõppe eest tasuvad õppijad ise või teeb seda asutus, kus nad töötavad.

Lõpetajal on järgmised infotöö oskused:

• Teadmised ja oskused andmebaaside loomiseks, haldamiseks ning infootsinguks;
• Teadmised ja oskused infotarbijate infovajaduse väljaselgitamiseks ning informatsiooni kriitiliseks analüüsiks, valikuks ja hindamiseks;
• Kommunikatiivsed oskused infoteeninduse jaoks, suutlikkus suhelda erinevate sihtgruppidega ning osaleda meeskonnatöös;
• Teadmised dokumentaalsete andmekogude tüüpidest, nende korraldamisest ja haldamisest;
• Teadmised erinevat tüüpi inforessurssidest ning suutlikkus teabeteeninduse praktiliseks korraldamiseks.

Meie suurim pluss üliõpilase jaoks on kindlasti akrediteeritud õppekavad kõigil pakutavatel õppetasemetel ning õppesuundadel. Akrediteering näitab, et pakutav õpe vastab kõrgharidusstandarditele, on rahvusvaheliselt arvestataval tasemel nii teoreetilises osas kui praktilises õppes, samuti seda, et õppe korraldamiseks on piisavalt ressursse ning õppejõudude pedagoogiline ja teaduslik kvalifikatsioon vastav õppetasemetel nõutavaga.

Infoteaduste osakond teeb koostööd mitmete välisülikoolidega, pakume võimalusi üliõpilasvahetuseks Itaalia, Norra, Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Ühendkuningriikide ja Hollandi vastavate õppeasutustega. Doktoriõppes on võimalik osaleda Põhjamaade ja Baltimaade doktorikooli võrgustiku NORSLIS korraldatavatel koolitustel.

Osakonna õppejõud on kaasatud mitmetesse rahvusvahelistesse uurimis- ja arendusprojektidesse (E-MOVE, LearnHigher, Digital Library Learning, Interreg III A”CIP Work Lab jt).

Paljud meie üliõpilased saavad tööpakkumisi juba praktika läbimise käigus. Lõpetajad töötavad teadusraamatukogudes ning keskraamatukogudes, riigiasutustes ning ettevõtetes-organisatsioonides väga erinevates ametites: raamatukoguhoidjana, bibliograafina, infospetsialistina, infojuhina, infosüsteemide haldurina, dokumendihalduse ja arhiivi korraldajana.

Praktika- või töökohapakkumisi võib saata aadressile lis@tlu.ee.. Infotöö keskus ootab koolitussoove aadressil infotoo@tlu.ee

Lähemalt: www.tlu.ee

Osakonda tutvustas Tiiu Reimo Tallinna Ülikoolist.

Rakendusliku kõrghariduse saab omandada ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias

Raamatukogunduse ja infoteaduse erialal alustas 2007. a sügisel õpinguid 25 tudengit, avame õpperühma nii statsionaarses kui ka kaugõppes. Kaugõppe tudengite immatrikuleerimine toimub alles 21.septembril 2007, kuigi pakkumised RE ja REV kohtadele on kutsesobivusvestluse põhjal juba 27.augustil tehtud.

Sisseastumise üks osa on kutsesobivusvestlus. Kutsesobivusvestlusega püütakse välja selgitada kandidaadi sobivuse erialale, õppimatuleku motiveerituse, üldise silmaringi, suhtlusoskuse ja väärtushinnangud. Hindamisel punktide andmisel arvestatatakse: valitud eriala teemadega haakumist, lugemust, informeeritust, protsesside mõtestamise oskust, suhtlemisoskust, eneseväljendusoskust, muid komisjoni liikmete arvates olulisi komponente.
 

Päevane õpe sobib eelkõige neile inimestele, kellel on võimalik tööpäevadel loengutes-seminarides osaleda. E-õppe osakaal suureneb ka päevaõppes, aga kohapeal töös osalemine on siiski oluline .

Avatud Ülikool on mõeldud töötavatele inimestele, õppetöö toimub kas nädalaste sessioonide kaupa või siis nädalavahetustel või kindlal nädalapäeval – kõik need variandid on esindatud. Osad just infoteaduse ained on läbitavad ka e-kursusena.

On korraldatud on nn suveakadeemiaid raamatukogutöötajatele, mis on osutunud üsna populaarseteks. Põhimõtteliselt oleks huviliste grupi olemasolul võimalikud (suve)kursused ka teistele sihtgruppidele, aga see vajaks sisulise poole pealt koostööd sihtgrupi esindaja(te)ga. Oleme pakkunud lühikursuseid ka muul ajal (st sügisel ja talvel) ning neid on võimalik samuti koostöös kokku panna vastavalt soovile. Õppejõud on üsna (üle)koormatud, aga siiani oleme enam-vähem hakkama saanud.

Hetkel TÜ VKAs magistriõpet ei ole, aga selle poole püüeldakse.

Õppekava lõpetajal on järgmised oskused: toimetulek infoallikatega, nende valik, hindamine ja süstematiseerimine, infootsingu oskused ning infoturul hetkel toimuvaga kursisolek, andmebaaside koostamine, teatud tasemel veebi-, elektroonilise publitseerimise ning multimeedia oskused. Väga palju sõltub lõpetajast endast ja tema huvist konkreetsete teemade vastu .

4 õppeaasta jooksul on infotöö praktikat 4 AP ulatuses (ehk siis 4 nädalat), lisanduvad veel muud erialased praktikad – kokku on praktikaid raamatukogunduse ja infoteaduse õppekavas pea 20 AP mahus.

Viljandis õppimise võiksid valida need, keda huvitab tugevalt praktikale suunatud klassikaline raamatukogunduse õppimine. Rakenduskõrgkoolina on meil kindlasti rohkem praktilise tegevuse võimalusi. Eesti raamatukogudes osatakse seda ka hinnata. Kes aga tahab õppida teoreetilisema suunaga infoteadusi, siis sobib Tallinn. Meil on põhierialad ikkagi raamatukogundus ja dokumendihaldus. Millised on edasised arengud, seda näitab tulevik. Raamatukogunduse ja infoteaduse erialal Tallinna õppegruppi ei ole, küll aga infoteaduse ja dokumendihalduse erialal. Alates Viljandi Kultuuriakadeemia liitumisest Tartu Ülikooliga (04.10.2005) saavad meie lõpetajad diplomi Tartu Ülikooli blanketil.

Päris uus õppeaine uues õppekavas on Infootsingu meetodid. Muude ainete osas oleme teinud kokkuliitmisi ja lahutamisi, aga nimed on üldjuhul jäänud samaks, sisu kaasajastub.

Õppekorralduse spetsialisti aadress on lahtmaa@kultuur.edu.ee (Lembe Lahtmaa), tema edastab ka töökoha pakkumise nii meie kooli lõpetanutele kui ka viimase aasta tudengitele. Infotöö praktika kohtade pakkumised võib saata ka: aivi@kultuur.edu.ee (Aivi Sepp).

Lähemalt: www.kultuur.edu.ee

Õppimisvõimalusi tutvustasid Aivi Sepp ja Lembe Lahtmaa

Karjääriinfotöö oskuste omandamine Tallinna Pedagoogilises Seminaris

Lasteaiaõpetajate, sotsiaaltöötajate ning noorsootöötajate igapäevatöös on karjääriinfo valdamisel ja selle edastamise oskusel oma kindel koht. Nii väikelapsed kui noored vajavad täiskasvanute tuge eneseleidmiseks ühiskonnaliikmena; vähemate võimalustega või toimetulekuoskustega täiskasvanute asjatundlik informeerimine võib nende sulandamisel ühiskonda olla otsustava kaaluga.

Lasteaiaõpetajate erialase ettevalmistuse ühe osana õpetatakse lapse arenguks oluliste teemade käsitlemist lasteaias lähtudes alushariduse raamõppekavast (viimane versioon kinnitatud oktoobris 2006). Selle õppekava kohaselt õpivad lasteaialapsed tundma täiskasvanute tegevusi kodus ja tööl, elukutseid ning töömaailma põhimõisteid – vastutus, kohustused, töö ja tasu, raha. Et osata neid teemasid käsitleda, läbivad lasteaiaõpetajad aine Kodulugu ja loodusõpetuse didaktika (3 EAP , sellest ~15 tundi karjääriõpetuse alane osa). Regulaarselt korraldatakse eelkoolipedagoogika täiendkoolitusi, kus tutvustatakse nii värskemaid metoodikaid kui õppematerjale (muuhulgas ka karjääriinfo vallas).

Noorsootöötajate jaoks on oluline tunda ja osata soovitada karjääriinfo allikaid. Seetõttu on noorsootöö erialal kavas praktika infomessil ning alates 2007. aastast aine Nõustamise ja supervisiooni alused (2 EAP, sellest ~10 tundi karjääriinfo alane osa). Varasematel aastatel oli see jagatud kaheks iseseisvaks aineks, millest üks kandis nime Noorte teavitamine ja nõustamine. Aine raames tutvustatakse noorte teavitamis- ja nõustamiskeskusi, muuhulgas on üliõpilaste ülesandeks külastada üht maakondlikku teavitamis- ja nõustamiskeskust ning kirjutada külastuse kohta aruanne. Mõnedki noorsootöö eriala lõpetajad on leidnud töökoha noorteinfo valdkonnas, olles kas üldise või spetsiifilise noorteinfo keskuse töötajad (Taninfo, Hakes).

Sotsiaaltöö erialal töötaja jaoks on nõustamine sageli igapäevategevus. Otsese nõustamise kaudu aitab sotsiaaltöötaja kliendil mõista oma olukorda, jõuda otsusele ja leida vajalikke ressursse nii endast kui väljastpoolt. Niisiis kuuluvad teadmised tööturust jms sotsiaaltöötaja erialase pädevuse hulka. TPS-i programmis puudutatakse karjääriinfo teemat mitmetes ainetes, nii näiteks mängitakse läbi töötu nõustamist aines Nõustamine ja supervisioon ja räägitakse tööturu olukorrast (seda jällegi ennekõike töötu vaatevinklist) sotsiaalpoliitika kontekstis.

Lähemalt: www.tps.edu.ee

Piret Talur, Tallinna Pedagoogiline Seminar