Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviid, kellel on enese­teadvus ja sotsiaalne roll.

Karjääriplaneerimist mõjutavad isiksuseomadused on isikuomadused, mis on võrdlemisi püsivad käitumise, mõtlemise või tunnete erinevused.
 
Iseloom on keskkonna ja pärilike omaduste mõjul kujunenud isikupäraste omaduste suhteliselt püsiv kombinatsioon, mis mõjutab inimese tegevusi, suhteid, valikuid.
 
Temperament on isiksuse omapära, mis põhineb inimese närvisüsteemi tüübil ja avaldub tema käitumises ja väljendusliigutustes.
 
Närvisüsteemi tüüp on suhteliselt püsivate närviprotsesside tasakaalustatus, tugevus ja liikuvus, mis mõjutab inimese suhtlemist ja töötamise iseärasusi. Kõrgema närvisüsteemi tüüp on temperamenditüübi aluseks.
 
Introvertne inimene on sisemaailma poole pöördunud indiviid, kelle aju erutustase on kõrgem kui ekstravertidel.
 
Ekstravertne inimene on välismaailma poole pöördunud indiviid, kelle aju erutustase on madalam kui introvertidel.
 
Väärtused on tõekspidamiste kogum, mis mõjutab inimese tegevust ja otsustamist erinevates olukordades.
 
Vajadused on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise tingimuse/teguri puudujääk.
 
Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis paneb meid tegutsema ja hoiab tegutsemas.
 
Hoiak on suhtumine millessegi või kellessegi, mis mõjutab hinnanguid ja käitumist.
 
Emotsioonid on subjektiivsed tundeelamused, mis sisaldavad füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele.
 
Võimed on pärilikel omaduste ja keskkonna tingimuste koosmõjul kujunevad eeldused teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamiseks, mis arenevad ja avalduvad tegevuses.
 
Intelligentsus on üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla oma keskkonnas edukalt toime.
 
Huvid on aktiivne valiv suhtumine midagi teada saada või teha.
 
Oskused on teadmistel ja vilumustel põhinev tegevuste edukas sooritamine erinevates tingimustes.
 
Minapilt on terviklik kujund iseendast, mis hõlmab kujutlusi enda omadustest, olemusest, teiste suhtumisest ja enesehinnangust.
 
Enesehinnang on inimese üldine suhtumine iseendasse.
 
Eneseaustus ehk eneseväärtustamine on enesehinnang iseenda väärtustamise järgi. Selle alusel saab enesehinnangut jagada madalaks, adekvaatseks ja kõrgeks.
 
Identiteet on teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes (enesemääratlemine, samastamine, ühtekuuluvus kellegagi või millegagi).
 
Reflektsioon on enese psüühika tunnetamine; oma mõtete, tunnete, elamuste jne peegeldus.
 
Positiivne mõtlemine sisaldab endas iseenda ja teiste inimeste respekteerimist, nendega arvestamist ning võimaldab näha sündmusi ja inimesi nende paremast küljest ning tunda vähem muret ja rohkem rõõmu.
 
Sotsiaalne küpsus on oskus tulla toime erinevates olukordades, olla kodanik.

Sotsiaalne kompetentsus tähendab käitumise iseseisvust, sotsiaalsete situatsioonide analüüsimise oskust ja eetiliselt sobiva käitumise valikut ning see rajaneb kõlbelistel väärtustel